Harku vangla
Harku vangla oli aastatel 1926–2011 Harku mõisa maa-alal asunud vangla (aastatel 1965-2010 ainult naistevangla).
Ajalugu
1920. aastate algul muutus üha aktuaalsemaks uue sunnitöövangla rajamine kriminaalkurjategijatele. Kohtuministri asutatud komisjon pakkus asukohaks Muhu saare lähedase 1,7 km² suuruse Kesselaiu (Kessulaid). Eelarve koostamisel selgus kulutuste tegelik ulatus, nii hakati suvel 1924 uut kohta otsima ning selleks valiti Harjumaal riigistatud Harku mõis.
Asukoha eelisena toodi välja, et koht asub Tallinna külje all, lähedal on ulatuslik turbaraba ning sinna saab asutada kivitööstuse, mõisa põllu- ja karjasaadusi saab kasutada vangide toitmisel, kohalikud elanikud on juba vangidega harjunud (alates 1918. aastast oli läheduses olnud sõjavangilaager).
Mais 1920 anti Harku mõis üle vanglaasutusele ja alates 1920. aasta suvest kasutati Harkus turbaraba töödel kergema karistusega vahialuseid, keda vastavate hoonete puudumisel hoiti mõisa viinavabriku hoones. Hiljem rajati lihtsad puubarakid nii mees- kui ka naisvahialustele.[1]
1926. aastal otsustati rajada Harkusse sunnitöövangla. Pikk tänavale elumajad vangla personali jaoks. Harku vangla uus ajakohane hoone (praegu Pikkk tänav 19) ehitati ka sai valmis 1928, vangla läks käiku 1930. aastal.
Harku vanglas kasutati nn inglise-iiri progressisüsteemi, kus kurjategija oli I ehk katsealusel astmel täielikus üksikvangistuses, II ja III astmes isoleerituna üksikkongis, aga päeval töötas vang ühisruumides, IV astmes võis eeskujulikult käitunud vang elada nelja-viiekohalistes kambrites ja loota tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele[2]
Harku vangla vangide tööd korraldas riiklik ettevõte Harku Turbatööstus. Alates 1920. aasta suvest kasutati Harkus turbaraba töödel kergema karistusega vahialuseid, kellele hiljem rajati lihtsad puubarakid. Harku turbarabas ning mõisas töötas suvekuudel kuni 400 vahialust. Turbatööstus tegutses elektri jõul, mida saadi Tallinna linnalt, elektrivoolu transformaatorid Tondil ja Harkus olid pärit Saksamaalt, turbamasin oli valmistatud Krulli tehastes.[3] Järgnevalt töötati turbatööstuses tükitöö alusel ning kasutati kolme elektrilist turbapressi, elektrit saadi Ellamaa elektrijaamast. 1930. aastate algul toodeti turbatööstuses aastas umbes 6000 tonni pressturvast.
Harku vangla direktorina teenisid Karl Antsov[4] ja R. Põld.
Aastatel 1940–1944 kasutati hooneid ja territooriumi mitmesuguste kinnipidamisasutuste tarbeks. 1944. aasta sügisel oli seal lühikest aega Saksa sõjavangide laager. 1945. aastal nimetati asutus Parandusliku Töö Kolooniaks nr 1.
| Asutatud | 1945; 1990 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1994 |
| Eesmärk | vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht |
| Asukoht | Harku alevik, Harju rajoon |
| Peaorgan | Eesti NSV Siseministeerium |
JUM-422/1, Harku naistevangla
Järgnevail aastail, eriti pärast turbatootmise lõpetamist, kujunes Harku vanglast peamiselt naiste kinnipidamisasutus.[5]. 1965. aastal muudeti Harku vangla naistevanglaks.[6]
| Tüüp | Üldrežiimiga koloonia |
|---|---|
| Eesmärk | vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht |
| Asukoht | Harku alevik, Harju rajoon |
| Liikmed | 371 kinnipeetavat (1990[7]) |
| Juht | alampolkovnik Ivan Sergejev[8] |
| Peaorgan | Eesti NSV Siseministeerium |
| Emaorganisatsioon | Eesti NSV SM Paranduslike Tööde Valitsus |
PTK nr. 1
Kinnipidamisasutuste nimetus muudeti Eesti Vabariigi Siseministeeriumi 17. mai 1990 käskkirjaga nr 67 Parandusliku Töö Koloonia nr 1 ja moodustati Parandusliku Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet.
Harku vangla
Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori 3. mai 1994 käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks.
| Asutatud | 1994 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 2011 |
| Eesmärk | kohtuotsuste täitmine |
| Peakorter | Harku, Harjumaa |
| Asukoht | Pikk tänav 19, Harku, 76902 Harju maakond |
| Juhtkond |
Harku Vangla direktor: Janec Leppik |
| Emaorganisatsioon |
Justiitsministeerium Riikliku Kinnipidamiskohtade Amet Täitevamet JM Vanglate osakond |
| Allorganisatsioonid |
Sotsiaalosakond Vangistusosakond |
| Töötajad | 102[9] |
1996. aastal ehitati vanglas uus olmehoone ja 2001. aastal ehitati sama hoone teisele korrusele ehitati meditsiiniosakond koos emade-laste osakonnaga.
Harku vangla ülesanded olid:
- korraldada kinnipeetavate kinnipidamine;
- suunata kinnipeetavad õiguskuulekale käitumisele;
- kavandada kinnipeetava karistuse täideviimine;
- tagada kinnipeetavatele tervislik eluruum, toit ja riietus;
- korraldada kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamine;
- korraldada kinnipeetavatele sotsiaalhoolekanne, huvialategevus ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamine;
- suunata kinnipeetavaid hariduse omandamisele;
- tagada kinnipeetavate tööhõive;
- tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus;
- toimetada kohtueelset menetlust ja kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud juhtudel;
- korraldada vanglas jälitustegevust;
- koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid;
- majandada vanglale vallata antud riigivara;
- täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid[10]
Alates 2010. aasta algusest paigutati Harkusse ka eakamaid meesvange. Eraldi rehabilitatsiooniprogrammiga osakond on uimastiprobleemidega vangidele.[6]
Harku vanglaga liideti 15. jaanuaril 2011 Murru vangla, ühendasutuse nimeks sai Harku ja Murru Vangla.[11]
Viited
- ↑ Küllo Arjakas. Vanglad ja arestimajad: ajast ja arust kinnipidamiskohad tuli kiiremas korras asendada uutega. maaleht.delfi.ee, 4. august 2013
- ↑ Küllo Arjakas. Vanglad ja arestimajad. Maaleht, 4. august 2013
- ↑ rabas turbatööstus alganud. Kaja nr 142, 26. juuni 1922
- ↑ VANGLASUTUSED. Harku vangimaja, Harju mk, Harku vald. Tallinn Address Calendar 1928
- ↑ Parandusliku Töö Koloonia nr 1, 1944-1988. Eesti Rahvusarhiiv
- ↑ 6,0 6,1 Harku ja Murru vangla Justiitsministeeriumi vanglateenistuse koduleht (vaadatud 21. jaanuaril 2016)
- ↑ Poliitilised arreteerimises Eestis 1944–1988, nr 3, Memento, Tallinn, 2005 lk 296
- ↑ Kiri Patareist Eesti vanglist praegu , Teataja, 11. mai 1991
- ↑ Eesti vanglasüsteemi aastaraamat, 2003, Tallinn 2004, lk 31
- ↑ Harku Vangla põhimäärus. RT I, 3. detsember 2010, 9
- ↑ Harku ja Murru Vangla põhimääruse kehtestamine. RT I, 29. detsember 2013, 46