Muutmisel on "Hermann von Brüggenei"

[[Pilt:Brüggenei.jpg|thumb|Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus]]

'''Hermann von Brüggenei''', teise nimega '''Hasenkamp''' (umbes [[1475]]<ref>[[Sonja Neitmann]]. ''Von Grafschaft Mark zu Livland''. Lk 213. [[Juhan Kreem]]. "Der Deutsche Orden in Livland unter Hermann von Brüggenei: Bemerkungen zu Regierungspraxis und Religionspolitik". In: Ordines Militares, vol. XVI, ''Die Ritterorden in Umbruchs- und Krisenzeiten''. Toruń, [[2011]], lk 303–315; siin lk 304–305. Edaspidi: Kreem 2011.</ref> – [[5. veebruar]]il [[1549]] [[Cesis|Võnnus]]) oli [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|meister]] aastatel [[1535]]–1549.

==Elukäik==
===Perekond, tulek Liivimaale ja karjäär kuni ordukoadjuutoriks saamiseni===
Hermann von Brüggenei vanemad olid Wennemar von Brüggenei ja Christine von Altenbockum (Oldenbockum). Tema isa elas veel 1488. aastal.<ref name="kreem-2011">Kreem 2011, lk 303.</ref> Brüggenei pärines Vestfaali ministeriaalide suguvõsast ja sündis [[Marki krahvkond|Marki krahvkonnas]] [[Weitmar]]is [[Bochum]]i lähedal. [[15. sajand]] alguses Liivi ordumeistriks olnud [[Wennemar von Brüggenei]] oli tõenäoliselt tema kauge sugulane. Brüggenei saabus Liivimaale tõenäoliselt juba lapsena ja astus ilmselt [[16. sajand]]i esimestel aastatel Liivi ordusse. [[1513]]–[[1519]] oli ta [[Riia]] [[linnusekomtuur]] (''Hauskomtur''), [[1519]]–[[1527]] [[Bauska foogt]].<ref>''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Nr. 120 (lk 147–148).</ref>

Aastatel [[1520]]–[[1521]] osales Brüggenei Saksa ordu ja Poola vahelises [[Ratsanikesõda|Ratsanikesõjas]] (''Reiterkrieg'') Preisimaal, seejärel oli ta Liivi ordu saadik Põhja-Saksamaal. Tõenäoliselt oma saadikukarjääri jooksul puutus ta esimest korda kokku ka [[luterlus]]ega ja see muutus tema jaoks sümpaatseks.<ref>[[Leonid Arbusow noorem]], ''Die Einführung der Reformation in Liv-, Est- und Kurland''. Lk-d 798–800.</ref> 

[[1529]]. aastal, tõenäoliselt suvel, sai Brüggeneist [[Johann von dem Broele]] surma järel Liivi ordu maamarssal, seega tähtsuselt teine mees ordus. Umbes samaaegselt tõusid ordu olulisimate [[käsknik]]e hulka ka Brüggeneiga enam-vähem samaealised [[Heinrich von Thülen]], [[Johann von der Recke]], [[Heinrich von Galen]] ja [[Remmert von Scharenberg]], kes jäid ordus domineerima kuni [[1550. aastad|1550. aastate]] alguseni.<ref name="kreem-2011" />

===Tegevus koadjuutori ja maameistrina===
[[Pilt:Riga killing Hermann von Brüggenei 1536.jpg|thumb|Riia [[killing]] 1536. aastast. Aversil on kujutatud Brüggenei vappi.]]
[[1532]]. aastal nimetas [[Liivi ordu maameister]] [[Wolter von Plettenberg]] Brüggenei salaja enda [[koadjuutor]]iks, eestkätt tõenäoliselt põhjusel, et Saksa-Rooma riigis käis kampaania, mille abil püüti järgmiseks Liivi ordumeistriks teha [[Münsterbergi hertsogkond|Münsterbergi]] [[Münsterbergi hertsog|hertsogit]] [[Johann von Münsterberg|Johanni]]. [[1533]]. aastal sai Brüggenei koadjuutorina ka Saksa ordu kõrgmeistri [[Walter von Cronberg]]i kinnituse ning [[1534]]. aasta alguses toimunud Viljandi [[Maapäev (keskaeg)|maapäev]]al teatati sellest ka Liivimaa teistele poliitilistele jõududele. Tänu sellele õnnestus Brüggeneil pärast Plettenbergi surma ordumeistri koht ilma probleemideta üle võtta.<ref name="kreem-2011" /> 

Juba oma koadjuutoriajal alustas Brüggenei võitlust ordusisese opositsiooniga, mis toetus protestantlikule [[Preisimaa hertsog]]ile [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtile]]. Seetõttu kaotasid oma kohad [[Vindavi komtuur]] [[Wilhelm von der Balen]] ja [[Karksi foogt]] [[Melchior von Galen]]. [[1537]]. aastal, juba [[ordumeister|Liivimaa ordumeistrina]], viis Brüggenei Preisi-meelsete jõudude allasurumine ordualadel lõpule, vangistades [[Kuramaa]] orduvasallide juhi [[Dietrich Butler]]i, kes Võnnus vangistuses ka suri.<ref>Kreem 2011, lk 303-304.</ref> Brüggenei tegutses otsustavalt ka [[Riia ajalugu#Keskaeg|Riia]] linnas, kus [[1535]]. aastal kukutati tema toel Preisi-meelne [[Fraktsioon (institutsioon)|fraktsioon]] ning selle peamine juht [[Johann Lohmüller]] oli sunnitud lahkuma Preisimaale.<ref>[[Paul Karge]], Die religiösen, politischen, wirtschaftlichen und sozialen Strömungen in Riga 1530–1535. In: Mitteilungen aus der livländischen Geschichte. 23. Band, lk-d 296–371.</ref> Tänu selgelt Preisi-vaenulikule tegevusele sattus Brüggenei teravasse vastuolusse ka [[Riia peapiiskop]]i koadjuutori ja hilisema peapiiskopiga (aastast [[1539]]), Preisimaa hertsogi Albrechti venna [[Wilhelm von Hohenzollern|markkrahv Wilhelmiga]].

Brüggenei ajal valitses [[Vana-Liivimaa]]l suhteline rahu. [[Moskva suurvürstiriik|Moskvaga]] oli Wolter von Plettenbergi ajal sõlmitud ja mitmel korral, viimati [[1531]]. aastal 20 aastale pikendatud rahu, mille kestmist uus ordumeister 1535. aastal ka kinnitas. Siseriiklikult püüti Vana-Liivimaa konföderatsiooni konsolideerida [[1546]]. aastal vastu võetud otsuse kaudu, millega keelati Liivimaa kõigi seisuste nõusolekuta võõraste vürstide või nende pärijate Liivimaa valitsejate [[koadjuutor]]iteks valimine ([[Volmari retsess]]). Ühtlasi oli see ka katseks lepitada Brüggeneid ja markkrahv Wilhelmit ning taastada ordu ja Riia peapiiskopi kaksikvõim Riia linna üle, mis juba [[1524]]. aastal oli kaduma läinud. Sellest lepingust sai aga hiljem alguse [[koadjuutorivaenus]], kui peapiiskop Wilhelm ikkagi oma järglaseks [[Mecklenburg]]i [[hertsog]]i [[Christoph von Mecklenburg|Christophi]] valis.

Brüggenei ajal toimus orduvaldustes aga ka kolm suuremat õnnetust: [[12. mai]]l [[1538]] lendas Võnnus õhku püssirohutorn, mistõttu sealne [[Võnnu ordulinnus|ordulinnus]] tõsiselt kannatada sai. [[1545]]. aastal sügisel varises sisse osa Võnnu konvendihoonest, mistõttu parandustööd vältasid kuni [[1546]]. aasta lõpuni. [[1547]]. aastal toimus aga tõsine tulekahju Riia linnas.<ref>Kreem 2011, lk 306.</ref>

Hermann von Brüggenei oli ordumeistriks saades juba umbes 60-aastane ning tema tervis oli kaasaegsete teadete kohaselt küllaltki vilets. Seetõttu valiti ka temale koadjuutor: [[1541]]. aastal sai selleks [[Viljandi komtuur]] [[Johann von der Recke]], kes oma staatust samal aastal ka keiser [[Karl V]] juures kinnitamas käis. Kuigi seal tekkis mulje, et Brüggenei soovib ordumeistri ametist sootuks loobuda ja Recke peaks pärast Saksamaal-käiku tema asemel ametisse saama, siis seda siiski ei juhtunud. Recke jäi Viljandi komtuuriks ning sai ametisse alles pärast Brüggenei surma.<ref>Kreem 2011, lk 306-308.</ref>

===Brüggenei ja religioon===
Brüggenei suhtumise osas usuküsimusse on avaldatud vastakaid seisukohti. Varasemal ajal domineeris arusaam, et Brüggenei soosis küll maamarssalina teatud määral luterlust, kuid ordumeistriks saades asus ta siiski toetama katoliku kirikut ja ühes sellega ka ordu säilimist.<ref>Leonid Arbusow noorem, Die Einführung der Reformation, lk 763 ja 801.</ref> Kuid viimasel ajal on pärast Brüggenei-aegsete allikatega detailsemat tutvumist siiski arvatud, et pigem jäi ta ka pärast ordumeistriks saamist luterlikele positsioonidele. Ainus, mis tema isiklikust meelsusest otseselt teada on, pärineb siiski juba varasemast ajast: [[1527]]. aastal kirjutas ta oma vennale Weitmarile Vestfaali, et ta pole sugugi rahul Rooma kiriku eksimustega, kuid paraku ei tea ta palju ka [[Martin Luther]]ist ja tema õpetusest.<ref>Kreem 2011, lk 308</ref>

Juba 1535. aasta märtsis, kohe pärast ordumeistriks saamist, loobus Brüggenei maapäeval missatalituse pidamisest ja osales koos [[Tartu piiskop]]i ning protestantlike linnadega ([[Riia]], [[Tallinn]], [[Tartu]]) ühisel jumalateenistusel. Samuti pärineb hilisemast ajast teateid selle kohta, kuidas Brüggenei luterlikku pastoreid ametisse määras ja neid soosis, muuhulgas kaitses ta koos peapiiskop Wilhelmiga, kes oli ilmselgelt protestant, [[1546]]. aastal [[Simon Wanradt]]i, kes toona oli jutlustajaks [[Lemsalu]]s. Veelgi selgemalt ilmneb Brüggenei evangeelne meelsus aga Tallinna Mihkli nunnakloostri puhul, kus [[1543]]. aastal tänu tema survele katoliiklike jumalateenistuste pidamine ja ordureegli järgimine lõpetati. Et sellele ei olnud vastu ka [[Harju-Viru rüütelkond]], siis võib arvata, et ka Põhja-Eesti vasallid olid selleks ajaks enamuses juba luterlased.<ref>Kreem 2011, lk 308-313.</ref>

[[1548]]. aastal, kui [[Karl V]] oli Saksa-Rooma riigis protestante [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjas]] võitnud ning kehtestanud [[Augsburgi interim]]i (luterlasi katoliiklastega lepitada püüdva "vaheusu"), diskuteeriti selle üle aktiivselt ka Liivi ordus. Samast aastast pärineb ka ordu dokument, kus avaldatakse toetust luterlikele seisukohtadele ning lükatakse tagasi keisri poolt pakutud kompromiss. Tõenäoliselt oli selle teksti kirjutamise taga mõni ordumeister Brüggenei lähikondlane, näiteks Wittenbergi ja Rostocki ülikoolides õppinud [[Georg von Syburg zu Wischlingen]].<ref>Kreem 2011, lk 313-315.</ref><ref>Juhan Kreem, Liivimaa ja Augsburgi Interim 1548. Lisandusi teadmistele reformatsiooni levikust Baltikumi. Tuna 4/2011, lk 6–16.</ref>

===Brüggenei ja Eesti===
Eestis on Brüggeneiga seoses ilmselt kõige tuntum tema pidulik vastuvõtt [[1536]]. aastal [[Tallinn]]as, kui ta käis linnalt truudusvannet võtmas. Selle auks löödi Tallinna kuldtaaler, korraldati [[Tallinna raekoda|raekojas]] pidulik söömaaeg 700 inimesele ning [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]il ka rüütliturniir, mis lõppes verise lööminguga aadlike ja linnakodanike vahel.<ref>[[Arnold Süvalep]]. Ordumeister Herman von Brügeney külaskäik ja turniir Raekojaplatsil, In: Vana Tallinn 1 (1936), lk 55–76.</ref>

===Surm===
Hermann von Brüggenei suri 5. veebruaril 1549 kell 5 hommikul Võnnus. Tõenäoliselt oli tema surma põhjuseks nakkushaigus.<ref>[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter''. In: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1899. Mitau, [[1901]]. Lk. 53, nr. 61/87.</ref>

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Nr. 120 (lk 147–148).
*[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter''. In: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1899. Mitau, [[1901]]. Lk. 53, nr. 61/87.
*{{Cite book|title= Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen.|last=Bergmann |first=Gustav|authorlink=Gustav von Bergmann (1749–1814)|year=1776 |publisher=Im Schwickertschen Verlage |location=Leipzig |isbn= |pages=lk. 35-41 |url=http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&printsec=toc&hl=en#PPA35-IA1,M1}}
*[[Juhan Kreem]], Der Deutsche Orden in Livland unter Hermann von Brüggenei: Bemerkungen zu Regierungspraxis und Religionspolitik. In: Ordines Militares, vol. XVI, Die Ritterorden im Umbruchs- und Krisenzeiten. Toruń, 2011, lk 303-315.

== Välislingid ==
*[https://daten.digitale-sammlungen.de/0002/bsb00027188/images/index.html?id=00027188&fip=87.119.163.28&no=95&seite=132 Russow, Balthasar: Nye Lyfflendische Chronice, Rostock 1578] 

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eckbert von dem Berge]]|nimi=[[Bauska foogt]]|aeg=[[1519]]–[[1527]]|järgnev=[[Dietrich Wrede]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann von dem Broele]]|nimi=[[Liivi ordu maamarssal]]|aeg=[[1529]]–[[1535]]|järgnev=[[Heinrich von Galen]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Wolter von Plettenberg]]|nimi=[[Liivi ordumeister]]|aeg=[[1535]]–[[1549]]|järgnev=[[Johann von der Recke]]}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Brüggenei, Hermann von}}
[[Kategooria:Liivi ordumeistrid]]
[[Kategooria:Liivi ordu maamarssalid]]
[[Kategooria:Bauska foogtid]]
[[Kategooria:Liivi ordu diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1470. aastatel]]
[[Kategooria:Surnud 1549]]