Siroko

Siroko [sir'oko] ehk široko [šir'oko] (itaalia sõnast scirocco [šir'okko] ja prantsuse sõnast sirocco) on tugev soe tuul Vahemere keskosas ja Aadria merel, puhub peamiselt kagust ehk Liibüa ja Egiptuse kohalt, tugevaim sügisel ja talvel.

Kui kõrgrõhkkond asub Aadria merest idas, on siroko soe ja niiske ning sademeid on harva. Kesk-Itaalia kohal asetseva madalrõhkkonna puhul on õhutemperatuur sirokos madalam ning sajab tugevasti.

Aafrika rannikul puhub siroko lõunast, õhk on kuum, kuiv ja tolmune. Mõnel juhul on liivatolm ulatunud isegi Kesk-Euroopasse. Aafrika siroko kuiv õhk muutub Vahemere kohal niiskeks ja põhjustab Lõuna-Euroopas uduvihma.

Märtsis ja novembris võib siroko saavutada oma maksimaalse tuulekiiruse (kuni 100 km/h ehk 55 sõlme).

Sirokoga sarnanevaid tolmuseid Sahara kõrbe kohalt pärinevaid tuuli nimetatakse veel leste (Madeira ja Kanaari saared), leveche (Hispaania), khamsīn (Egiptus, Sudaan) ja sharav (Iisrael, Palestiina).