Alev

See artikkel räägib asulatüübist; auriku kohta vaata artiklit Alev (aurik), perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit Alev (perekonnanimi).

---

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Eesti NSV ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.

Eestis

16. sajandil oli Eestis 14 alevit (Helme, Karksi, Kastre, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga ja Viru-Nigula), mida on mõnikord üsna raske linnadest eristada. Nii on väidetud, et Keila sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit. Enamik keskaegseid aleveid hävis Liivi sõjas. Lihula, Keila, Kuressaare, Otepää, Põltsamaa ja Valga on hiljem saanud linnadeks.

20. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. 1917. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks Ambla, Laura või Lihula), paralleelselt järgnes suuremate alevite ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President Konstantin Päts 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega 14 siis eksisteerinud alevit (Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani) ümber kolmanda astme linnadeks, ainult Võõpsu alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, töölis-, linna tüüpi ja kuurortalevid. Esimestena muudeti 13. septembril 1945 aleviteks Järvakandi, Kehra, Kohila, Rapla, Ambla, Järva-Jaani, Lihula, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Nuia, Võhma ja Räpina. 1945. aasta detsembris moodustati lisaks veel Küttejõu, Kohtla töölisalevid, linna tüüpi alev (Abja-Paluoja) ning kaks kuurortalevit (Aegviidu, Narva-Jõesuu). 1949. aasta kevadel moodustati kuus töölisalevit (Ahtme, Lavassaare, Loksa, Sillamäe, Sompa, Tootsi) ning 1950. aasta mais veel kaks (Kukruse ja Viivikonna). Kokku oli selleks ajaks Eesti NSV-s 17 töölisalevit, seitse linna tüüpi alevit ja kaks kuurortalevit.

1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. 2024. aasta seisuga on Eestis 13 alevit: Aegviidu, Järva-Jaani, Järvakandi, Kiili, Kohila, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Märjamaa, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Raadi, Tootsi ja Vändra. Neist kuus (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on minevikus olnud samanimelise valla ainsad asulad (alevvallad).

 Pikemalt artiklis Eesti alevite loend

"Alev" tõlkevastena

Saksakeelsed maad

Markt (Marktdorf, Marktort) oli algselt vald, millel oli turuõigus (õigus turgu pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka Marktflecken ('alev'). Neil valdadel olid siis ka linnadega sarnased õigused (Minderstadt).

Tänapäeval on igal vallal õigus turgu pidada ning nimetusel Markt pole enam suuremat sisulist tähtsust.

Saksamaal Baieri liidumaal võib liidumaa valitsus suurema kreisisisese valla tolle taotlusel ametlikult "aleviks" (Markt) kuulutada.

Soome

Kauppala oli Soomes algselt asula, kus oli kauplemisõigus ka väljaspool turgu. Kauppala oli 1977. aastani haldusüksus, siis muudeti kõik Soome 22 alevit linnadeks, välja arvatud Karhula, mis liideti Kotka linnaga. Paljud alevid olid juba varem linnaõigused saanud.

Venemaa

Посёлок городского типа (linna tüüpi asula, lühendina п. г. т., пгт.) on nõukogude ajal kasutusele võetud nimetus. Alevis pidi olema vähemalt 3000 elanikku ja 85% elanikest pidi olema hõivatud väljaspool põllumajandust. 1. jaanuaril 2017 oli Venemaal 1208 alevit, millest 192 alevis elab üle 10 000 elaniku.

Alev kirjanduses

Töölisaguli inimeste vaesust ja viletsust kirjeldab August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev".

Vaata ka

• Alevi tänav
• Põllu alev, Kuressaare linnaosa

Kirjandus

• Heiki Pärdi, Maa ja linna vahepeal I. Lühiülevaade Eesti alevite kujunemisest ja argikultuurist, Eesti Vabaõhumuuseum