Alexander Dubček
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Alexander Dubček (27. november 1921 Uhrovec, Lääne-Slovakkia – 7. november 1992) oli slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia poliitik (Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei peasekretär) aastatel 1968–1969. Aastatel 1989–1992 oli Dubček Tšehhoslovakkia parlamendi eesistuja, hiljem Slovakkia sotsiaaldemokraatide juht ning Föderaalassamblee liige.
Alexander Dubček | |
---|---|
Sünniaeg | 27. november 1921 |
Surmaaeg |
7. november 1992 (70-aastaselt) Praha (Tšehhoslovakkia) |
Matmispaik | Slávičie údolie kalmistu |
Amet | poliitik |
Autasud | Sahharovi auhind |
Autogramm | |
Alexander Dubčeki isa oli emigreerunud Ameerikasse, kuid naasis 1918. aastal Slovakkiasse ning liitus Slovakkia kommunistliku liikumisega. Aastal 1925 emigreerus ta NSV Liitu Kirgiisiasse, kus töötas Interhelpo kooperatiivis ja hiljem Gorki autotehases.
Aastal 1938 naasis Alexander Dubček 18-aastaselt koos perega elama Slovakkiasse Trenčíni. Omandanud NSV Liidus lukksepa ameti, asus ta tööle Slovakkias Dubnicas asuvas Škoda tehases ja liitus Slovakkias keelatud kommunistliku noorsooliikumisega.
Teise maailmasõja lõpus, kui augustis 1944. aastal toimus Slovakkia ülestõus, liitus ta koos vend Júliusega saksavastase partisaniliikumisega Jan Žižka partisanibrigaadi, mis tegutses Lääne-Slovakkias. Vastupanuliikumise käigus Július hukkus ja Alexander sai kaks korda haavata.
Pärast Slovakkia vabastamist töötas Alexander Dubček neli aastat töölisena Trencinis ja samas tegi selles piirkonnas ka kommunistlikku parteitööd, kuni 1949. aastal määrati ta parteitööle ja seejärel Trencini piirkonna KP sekretäriks.
1951–1953 osales Alexander Dubček õpingutes Slovaki KP parteikoolis ja 1953. aasta juunist kuni 1955. aasta aprillini oli Alexander Dubček Slovaki Kommunistliku Partei Banská Bystrica piirkonna juhtivsekretär; parteitegevuse kõrvalt õppis ta Bratislava ülikoolis ja Slovaki KP 10. kongressil valiti ta Slovaki KP KK liikmekandidaadiks.
Aastatel 1955–1958 õppis Alexander Dubček Slovaki KK lähetusega NSV LIidus Moskvas NLKP KK juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis, mille ta lõpetas kiitusega.
1958. aasta mais valiti Alexander Dubček SKP kongressil SKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks.
1958. aasta juunis Tšehhoslovakkia KP 11. kongressil valiti Alexander Dubček TSKP Keskkomiteesse ja Slovaki KP Bratislava piirkonnakomitee juhtivsekretäriks.
1960. aastal valiti Alexander Dubček TSKP Keskkomitee sekretäriks, 1962. aastal TSKP KK Presiidiumi liikmeks ja 1963. aastal sai ta Karol Bacileki asemel Slovaki KP esimeseks sekretäriks, mis oli Slovakkia kõrgeim parteiline ametikoht.
1968. aasta jaanuaris valiti Alexander Dubček TSKP 12. kongressil Antonín Novotny asemel Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei esimeseks sekretäriks, olles esimene slovakk Tšehhi ja Slovaki ühendatud KP juhi kohal.
Praha kevad
muudaDubček püüdis liberaliseerida kommunistlikku süsteemi, luua "inimnäolist sotsialismi". Liberaliseerimisperioodi, mis algas Dubčeki tõusmisega kommunistliku partei etteotsa (5. jaanuaril 1968), tuntakse Praha kevadena.
Reformid ei olnud Nõukogude Liidu juhtidele meeltmööda ja 20. augusti hilisõhtul 1968 sisenesid Tšehhoslovakkiasse Varssavi pakti riikide sõjajõud. Praha kevad suruti maha. Dubčekil võimaldati parteid juhtida 1969. aasta aprillini ja siis asendati Gustáv Husákiga.
Pärast parteist väljaheitmist töötas Dubček Slovakkias metsatööstuses. Ta jäi nii tšehhide kui slovakkide hulgas populaarseks ning ta kasutas oma laialdasi sidemeid selleks, et hankida oma ettevõttele haruldasi või defitsiitseid materjale. Tal lubati koos oma naise Annaga endistviisi elada Bratislava lähedal luksuseramus.
1988 lubati Dubčekil sõita Itaaliasse võtma vastu Bologna ülikooli audoktori tiitlit. Tema intervjuu ajalehele L'Unita oli tema esimene avalik esinemine ajakirjanduses pärast 1970. aastat. See intervjuu, millele järgnesid teised avalikud esinemised, aitasid taastada tema rahvusvahelist tuntust.
1990. aastatel Tšehhoslovakkia jagunemise päevakorrale kerkides pooldas Dubček ühise riigi säilitamist.
Alexander Dubček suri autoõnnetuses saadud vigastustesse.
Eelnev Antonín Novotný |
Tšehhoslovakkia KP KK esimene sekretär 1968–1969 |
Järgnev Gustáv Husák |