Aloja vald
Aloja vald (läti keeles Alojas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Aloja linna, Braslava, Brīvzemnieki, Staicele, Pāle ja Salatsi vallaga ning Valmiera piirkonna Skaņkalne vallaga.
| Aloja vald | |
|---|---|
| läti Alojas pagasts | |
| Pindala: 179,2 km² | |
Elanikke: 695 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,9 in/km² | |
| Keskus: Aloja | |
 |
Valla pindala on 179 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1010 inimest.[2] Valla keskus on Aloja linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.
Ajalugu
muudaAloja valla aladel asus varem Ungurpilsi vald. Aastal 1925 nimetati see ümber Aloja vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 164,2 km² ja seal elas 2976 inimest.[3] Aastal 1945 jagati vald Aloja, Ezeri ja Īģe külanõukoguks, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 sai Alojast linnaline asula, ülejäänud Aloja külanõukogu alad liideti aga aastal 1954 Ezeri külanõukoguga. Aastal 1957 allutati Ezeri külanõukogu Aloja linnale. Aastal 1958 liideti linnale alluva alaga osa Vīķi külanõukogu maid. Aastal 1977 liideti osa Aloja linnale alluvatest aladest Staicele linnale alluvate aladega, Aloja sai aga maad juurde Braslava ja Brīvzemnieki külanõukogult. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Aloja piirkonda. 2010. aastal eraldus Aloja linn vallast.
Kaitstavad objektid
muudaKaitsealustest kultuurimälestistest asuvad vallas regionaalse kaitse all olevad Laura linnamägi, Ungurpilsi muinaskalme ehk Ussiküngas ja Ungurpilsi keskaegne linnus. Kohaliku kaitse all on hiiepaigana kasutusel olnud Jaungarandžase Kirikumägi. Riikliku kaitse all on Ezerkalni muinaskalmed ehk Kuradisüli.[4] Looduskaitse all on Jaunjurķini haavad, Migla haab, Īģe tamm, Jaunjurķini kivi, Aloja õigeusu kiriku kask, Aloja õigeusu kalmistu lehis, Stābeģi pärn, Stābeģi saar, Stākenberģi uus tamm, Pavāri lõhenenud kask, Ungurpilsi pargi lehis, Pavāri pärn, Vilkkani türnpuu, Kaķīši tamm, Mazbrieži lõhenenud kask, Veclauri tamm ja Porzase paju. Valla põhjaosa jääb Dzērve soo hoiualale.[5]
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 682 lätlast, 49 venelast, 24 valgevenelast, 13 ukrainlast, 6 poolakat ja 4 leedulast.[6]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[7] |
|---|---|---|
| Nikšas | mazciems | 41 (2006) |
| Smilgas | mazciems | 19 (2006) |
| Stābeģi | mazciems | 32 (2006) |
| Ungurpils | vidējciems | 270 (2018) |
| Vecdreimaņi | mazciems | 14 (2006) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
-
Zaķi soo -
Ungurpilsi vesiveski
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 9.08 2023
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 7,0 7,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
muuda
Aloja vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis