Billie Jean King

Billie Jean King (sünninimi Billie Jean Moffitt; sündinud 22. novembril 1943 Long Beachis California osariigis) on ameerika tennisist, kunagine maailma esinumber tennises.

Billie Jean King

Isikuandmed
Riik	USA
Sünniaeg	22. november 1943
Sünnikoht	Long Beach, California
Pikkus	164 cm
Sportlaskarjäär
Profikarjääri algus	1959
Profikarjääri lõpp	1990
Mängustiil	paremakäeline
Auhinnaraha	1 966 487[1] USA dollarit
Üksikmäng
Tulemused (võit–kaotus)	695–155 (81.76%)
Turniirivõidud	129 (67 elukutselisena)
Kõrgeim koht edetabelis	1. (1966)
Suure slämmi turniirid üksikmängus
Austraalia	võit (1968)
Prantsusmaa	võit (1972)
Wimbledon	võit (1966, 1967, 1968, 1972, 1973, 1975)
USA	võit (1967, 1971, 1972, 1974)
Paarismäng
Tulemused (võit–kaotus)	87:37 (nagu on näidatud WTA veebisaidil)
Turniirivõidud	16 + 11 (11 segapaarismängus)
Kõrgeim koht edetabelis	1. (1967)
Andmeid on viimati muudetud 5. jaanuaril 2021.

King on võitnud 39 suure slämmi turniiri: 12 korral üksikmängus ning 16 korral naispaaris- ja 11 korral segapaarismängus. Ta on korduvalt esindanud Ameerika Ühendriike Föderatsiooni karika- ja Wightmani karikavõistlustel. Ta on võitnud USA koondise koosseisus seitse föderatsiooni karikat ja üheksa Wightmani karikat. USA tennisekoondise kapten on ta olnud kolmedel föderatsiooni karikavõistlustel.

King on soolise võrdõiguslikkuse pooldaja ning on pikka aega olnud võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse õigluse eestvedaja. 1973. aastal võitis ta 29-aastaselt tennisevõistluse "Sugude lahing" 55-aastase Bobby Riggsi vastu. Ta oli ka Naiste Tenniseliidu ja Naiste Spordifondi asutaja. Samuti suutis ta veenda sigaretibrändi Virginia Slims 1970. aastatel naiste tennist spondeerima ning 2000. aastatel töötas ta nende emaettevõtte Philip Morrise juhatuses.

Paljude arvates on King spordiala kõigi aegade suurima naistennisistina 1987. aastal paigutatud Rahvusvahelisse Tennise Kuulsuste Halli. Fed Cupi tipptaseme auhind anti talle 2010. aastal. 1972. aastal võitis ta koos John Woodeniga aasta sportlase auhinna ja 1975. aastal üks aasta inimestest. Ta on saanud ka presidendi Vabadusmedali ja Sunday Timesi aasta naissportlase elutööpreemia. Ta arvati 1990. aastal Riiklikku Naiste Kuulsuste Halli ja 2006. aastal nimetati New Yorgis asuv USTA riiklik tennisekeskus ümber USTA Billie Jean Kingi riiklikuks tennisekeskuseks. 2018. aastal võitis ta BBC sporditegelase elutööpreemia.

Suure slämmi turniiride finaalid

Üksikmäng: 18 finaali (12 turniirivõitu, 6 teist kohta)

Koht	Aasta	Turniir	Vastane	Tulemus
2. koht	1963	Wimbledon	Margaret Court	3–6, 4–6
2. koht	1965	USA	Margaret Court	6–8, 5–7
Võitja	1966	Wimbledon	Maria Bueno	6–3, 3–6, 6–1
Võitja	1967	Wimbledon (2)	Ann Haydon-Jones	6–3, 6–4
Võitja	1967	USA	Ann Haydon-Jones	11–9, 6–4
Võitja	1968	Austraalia	Margaret Court	6–1, 6–2
↓ Avatud ajastu ↓ (8 turniirivõitu, 4 teist kohta)
Võitja	1968	Wimbledon (3)	Judy Tegart-Dalton	9–7, 7–5
2. koht	1968	USA	Virginia Wade	4–6, 2–6
2. koht	1969	Austraalia	Margaret Court	4–6, 1–6
2. koht	1969	Wimbledon	Ann Haydon-Jones	6–3, 3–6, 2–6
2. koht	1970	Wimbledon	Margaret Court	12–14, 9–11
Võitja	1971	USA (2)	Rosemary Casals	6–4, 7–6
Võitja	1972	Prantsusmaa	Evonne Goolagong Cawley	6–3, 6–3
Võitja	1972	Wimbledon (4)	Evonne Goolagong Cawley	6–3, 6–3
Võitja	1972	USA (3)	Kerry Melville Reid	6–3, 7–5
Võitja	1973	Wimbledon (5)	Chris Evert	6–0, 7–5
Võitja	1974	USA (4)	Evonne Goolagong Cawley	3–6, 6–3, 7–5
Võitja	1975	Wimbledon (6)	Evonne Goolagong Cawley	6–0, 6–1

Naiste paarismäng: 29 finaali (16 turniirivõitu, 13 teist kohta)

Billie Jean Moffitt (hiljem King) Irish Openil Fitzwilliam Lawn Tenniseklubis Dublinis 1960. aastatel, kus ta võitis oma esimese rahvusvahelise turniirivõidu

Vasakult paremale: Ameerika Ühendriikide koondise tennisistid Carole Caldwell Graebner, Julie Heldman ja Billie Jean King hoiavad käes Itaalias Torinos 1966. aasta föderatsioonide karikat, mis võideti finaalis Lääne-Saksamaa naiste tennisevõistkonna vastu

Koht	Aasta	Turniir	Paariline	Vastased	Tulemus
Võitja	1961	Wimbledon	Karen Hantze Susman	Jan Lehane O'Neill Margaret Court	6–3, 6–4
Võitja	1962	Wimbledon (2)	Karen Hantze Susman	Sandra Reynolds Price Renee Schuurman Haygarth	5–7, 6–3, 7–5
2. koht	1962	USA	Karen Hantze Susman	Maria Bueno Darlene Hard	6–4, 3–6, 2–6
2. koht	1964	Wimbledon	Karen Hantze Susman	Margaret Court Lesley Turner Bowrey	5–7, 2–6
Võitja	1964	USA	Karen Hantze Susman	Margaret Court Lesley Turner Bowrey	3–6, 6–2, 6–4
2. koht	1965	Austraalia	Robyn Ebbern	Margaret Court Lesley Turner Bowrey	6–1, 2–6, 3–6
Võitja	1965	Wimbledon (3)	Maria Bueno	Françoise Dürr Janine Lieffrig	6–2, 7–5
2. koht	1965	USA	Karen Hantze Susman	Carole Caldwell Graebner Nancy Richey Gunter	4–6, 4–6
2. koht	1966	USA	Rosemary Casals	Maria Bueno Nancy Richey Gunter	3–6, 4–6
Võitja	1967	Wimbledon (4)	Rosemary Casals	Maria Bueno Nancy Richey Gunter	9–11, 6–4, 6–2
Võitja	1967	USA (2)	Rosemary Casals	Mary Ann Eisel Curtis Donna Floyd Fales	4–6, 6–3, 6–4
↓ Avatud ajastu ↓ (10 turniirivõitu, 8 teist kohta)
2. koht	1968	Prantsusmaa	Rosemary Casals	Françoise Dürr Ann Haydon-Jones	5–7, 6–4, 4–6
Võitja	1968	Wimbledon (5)	Rosemary Casals	Françoise Dürr Ann Haydon-Jones	3–6, 6–4, 7–5
2. koht	1968	USA	Rosemary Casals	Maria Bueno Margaret Court	6–4, 7–9, 6–8
2. koht	1969	Austraalia	Rosemary Casals	Margaret Court Lesley Turner Bowrey	4–6, 4–6
2. koht	1970	Prantsusmaa	Rosemary Casals	Françoise Dürr Gail Sherriff Chanfreau	1–6, 6–3, 3–6
Võitja	1970	Wimbledon (6)	Rosemary Casals	Françoise Dürr Virginia Wade	6–2, 6–3
Võitja	1971	Wimbledon (7)	Rosemary Casals	Margaret Court Evonne Goolagong Cawley	6–3, 6–2
Võitja	1972	Prantsusmaa	Betty Stöve	Winnie Shaw Nell Truman	6–1, 6–2
Võitja	1972	Wimbledon (8)	Betty Stöve	Judy Tegart Dalton Françoise Dürr	6–2, 4–6, 6–3
Võitja	1973	Wimbledon (9)	Rosemary Casals	Françoise Dürr Betty Stöve	6–1, 4–6, 7–5
2. koht	1973	USA	Rosemary Casals	Margaret Court Virginia Wade	6–3, 3–6, 5–7
Võitja	1974	USA (3)	Rosemary Casals	Françoise Dürr Betty Stöve	7–6, 6–7, 6–4
2. koht	1975	USA	Rosemary Casals	Margaret Court Virginia Wade	5–7, 6–2, 6–7
2. koht	1976	Wimbledon	Betty Stöve	Chris Evert Martina Navratilova	1–6, 6–3, 5–7
Võitja	1978	USA (4)	Martina Navratilova	Kerry Melville Reid Wendy Turnbull	7–6, 6–4
Võitja	1979	Wimbledon (10)	Martina Navratilova	Betty Stöve Wendy Turnbull	5–7, 6–3, 6–2
2. koht	1979	USA	Martina Navratilova	Betty Stöve Wendy Turnbull	5–7, 3–6
Võitja	1980	USA (5)	Martina Navratilova	Pam Shriver Betty Stöve	7–6, 7–5

Segapaarismäng: 18 finaali (11 turniirivõitu, 7 teist kohta)

Billie Jean King 1970. aastal.

Kleit, mida King kandis 1973. aastal. Ameerika riiklik ajaloomuuseum

USTA riiklik tennisekeskus Flushing Meadowsi Corona pargis nimetati ümber USTA Billie Jean Kingi riiklikuks tennisekeskuseks

Koht	Aasta	Turniir	Paariline	Vastased	Tulemus
2. koht	1966	Wimbledon	Dennis Ralston	Margaret Court Ken Fletcher	6–4, 3–6, 3–6
Võitja	1967	Prantsusmaa	Owen Davidson	Ann Haydon-Jones Ion Ţiriac	6–3, 6–1
Võitja	1967	Wimbledon	Owen Davidson	Maria Bueno Ken Fletcher	7–5, 6–2
Võitja	1967	USA	Owen Davidson	Rosemary Casals Stan Smith	6–3, 6–2
Võitja	1968	Austraalia	Dick Crealy	Margaret Court Allan Stone	walkover
↓ Avatud ajastu ↓ (7 turniirivõitu, 6 teist kohta)
2. koht	1968	Prantsusmaa	Owen Davidson	Françoise Dürr Jean Claude Barclay	1–6, 4–6
Võitja	1970	Prantsusmaa (2)	Bob Hewitt	Françoise Dürr Jean Claude Barclay	6–2, 6–4
Võitja	1971	Wimbledon (2)	Owen Davidson	Margaret Court Marty Riessen	3–6, 6–2, 15–13
Võitja	1971	USA (2)	Owen Davidson	Betty Stöve Rob Maud	6–3, 7–5
Võitja	1973	Wimbledon (3)	Owen Davidson	Janet Newberry Raúl Ramírez	6–3, 6–2
Võitja	1973	USA (3)	Owen Davidson	Margaret Court Marty Riessen	6–3, 3–6, 7–6
Võitja	1974	Wimbledon (4)	Owen Davidson	Lesley Charles Mark Farrell	6–3, 9–7
2. koht	1975	USA	Fred Stolle	Rosemary Casals Richard Stockton	3–6, 6–7
Võitja	1976	USA (4)	Phil Dent	Betty Stöve Frew McMillan	3–6, 6–2, 7–5
2. koht	1977	USA	Vitas Gerulaitis	Betty Stöve Frew McMillan	2–6, 6–3, 3–6
2. koht	1978	Wimbledon	Ray Ruffels	Betty Stöve Frew McMillan	2–6, 2–6
2. koht	1978	USA	Ray Ruffels	Betty Stöve Frew McMillan	3–6, 6–7
2. koht	1983	Wimbledon	Steve Denton	Wendy Turnbull John Lloyd	7–6(7–5), 6–7(5–7), 5–7