Brunnera
Brunnera on kareleheliste sugukonda kuuluv õistaimeperekond.
| Brunnera | |
|---|---|
 Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Boraginales |
| Sugukond |
Karelehelised Boraginaceae |
| Perekond |
Brunnera Brunnera |
Brunneraid on kolm liiki:
- Brunnera macrophylla – suurelehine brunnera
- Brunnera orientalis
- Brunnera sibirica – siberi brunnera
Brunnera perekond on saanud nime šveitsi botaaniku Samuel Brunneri (1790–1844) järgi. Looduslik kasvuala ulatub Kaukaasiast Siberini.
Siberi brunnera on Lõuna-Siberi endeemiline rohttaim. Reliktina on siberi brunnera kantud paljude Siberi piirkondade punasesse raamatusse. Sellegipoolest on siberi brunnera tuntud ja populaarne dekoratiivtaim, mis vaatamata reliktsusele kasvab edukalt mitte ainult Lääne-Siberis, vaid ka Euroopa-Venemaa aladel.[1] Aedades kasvatatakse eelkõige suurelehelist brunnerat ja tema sorte.
Õied sarnanevad aed-lõosilma ehk meelespea (Myosotis alpestris) õitega, lehed on südajad ja karedad[2].
Kasvatamine
muudaBrunnerad on risoomilised mitmeaastased poolvarju- ja varjutaimed. Juurekava on üsna pinnapealne ja seetõttu tundlik kuivuse suhtes. Liigne päike võib kõrvetada brunnerate lehti. Taimi paljundatakse jagamise teel, juure- või lehepistikute abil või seemnetega.[3]
Kahjurid ja haigused
muuda2004. aasta septembris testiti suurelehise brunnera taime Lõuna-Inglismaal, kuna taimel esinesid lehtedel pruunid kuivad laigud. Testimise tulemusena selgus, et taimel oli parasiit Peronospora myosotidis. Inglismaal oli see esmane juhtum; varem oli seda jäädvustatud vaid korra samal liigil 1927. aastal Nõukogude Venemaal. Tänapäeval on see parasiit levinud üle maailma. Iseloomulikult esineb see taimede lehtedel ja vartel pruunide kuivade laikudena.[4]
- ‘Variegata’ – laiade valgete leheservadega
- ‘Jack Frost’ – südamekujulised, roheliste soontega hõbedased lehed
- ‘Betty Bowring’ – valgeõieline sort
- ‘Hadspen Cream’ – kreemikate kollaste leheservadega
Viited
muuda- ↑ https://www.researchgate.net/publication/346764818_Research_of_the_ecologo-climatical_niche_of_Brunnera_sibirica_Stev
- ↑ Arne Kähr “Varjutaimed”, Varrak 2006.
- ↑ Aarne Kähr “Varjutaimed”, Varrak 2006
- ↑ https://bsppjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-3059.2006.01370.x
- ↑ Kähr, Aarne (2006). Varjutaimed. Varrak.