Buddy Holly
|
See artikkel räägib muusikust; Weezeri laulu kohta vaata artiklit Buddy Holly (laul) |
Buddy Holly (kodanikunimega Charles Hardin Holley; 7. september 1936 Lubbock, Texase osariik – 3. veebruar 1959 Clear Lake, Iowa) oli USA rock'n'roll'i laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta oli 1950. aastate keskel üks keskseid rock'n'roll 'i esindajaid. Buddy oli tema hüüdnimi ja Holly ühe plaadietiketi trükiviga, mille staar omaks võttis.
| Charles Hardin Holley | |
|---|---|
 | |
| Sünninimi | Charles Hardin Holley |
| Tuntud kui | Buddy Holly |
| Sündinud |
7. september 1936 Lubbock, Texas |
| Surnud |
3. veebruar 1959 (22-aastaselt) Clear Lake, Iowa |
| Stiilid | rock'n'roll · pop · kantri |
| Tegev | 1952–1959 |
| Plaadifirma | Decca · Coral |
| Seotud esitajad | The Crickets |
Sarnaselt Kurt Cobainiga sai ka Holly oma õppetunnid mudaliiga ansamblites, nautis kosmilist edu ning temagi puhul jäi suurimate hittide ja surma vahele vaevalt kolm aastat. Kuid ta muutis alatiseks muusika palet.
Elukäik
muudaBuddy Holly sündis 1936. aastal Texase osariigis Lubbockis Lawrence Holley ja Ella Holley noorima, neljanda lapsena. Tema esivanemate seas olid peamiselt inglased ja kõmrid, kuid ka mõni mitmendat põlve ameeriklane. Holleyde perekond oli muusikalembene. Vanemad innustasid oma lapsi muusikaga tegelema. Kolm venda õppisid üheskoos kitarri mängima, õde laulis emaga duetti, pühapäeviti laulsid Holleyd kirikus. Holly esines esimest korda koos oma vendadega viieaastaselt. Buddy õppis küll nii viiulit kui ka klaverit mängima, kuid jäi siiski vaid kitarrile truuks.
Holly mängis keskkoolis kantrimuusika ansamblites.[1] Koos teise noore muusiku Bob Montgomeryga musitseerisid nad Buddy And Bob nime all, esineti koolikokkutulekutel ja kohalikes raadiojaamades. Montgomery keskendus peamiselt kantrile, Hollyt tõmbasid kiiremad meloodiad. Pärast seda, kui ta nägi 1955. aastal Elvis Presleyt esinemas, hakkas Holly esitama rock'n'roll 'i. Hiljem samal aastal ostis ta elektrikitarri Fender Stratocaster. Peagi liitus Holly ja Montgomery ansambliga bassimängija Larry Welborni, hiljem trummar Jerry Allison. 14. oktoobril 1955 esinesid nad Fair Park auditooriumis koos Bill Haley And The Cometsi, Jimmy Rogersi ja Hank Snowga, kus Buddy endast korraldajale hea mulje jättis, mistõttu sai ta lepingu Decca Recordsiga. Kaaslased jäid aga lepingust ilma. Holly läbimurre saabus peagi.[2]
Pärast Lubbockisse naasmist pani ta kokku oma ansambli The Crickets. Leping sõlmiti ka Coral Recordsiga. 1957. aastal alustasid Holly ja The Crickets koostööd produtsent Norman Pettyga New Mexico osariigis Clovises asuvas stuudios. Samal aastal avaldasid nad hittlaulud "That'll Be the Day" ja "Oh, Boy!". 1957. aasta novembris avaldas Holly The Cricketsiga stuudioalbumi "The "Chirping" Crickets", mis jõudis Suurbritannia albumite edetabelis viiendale kohale. Edukaks osutusid ka Holly soololaulud "Peggy Sue" ja "Everyday".
1958. aasta jaanuaris esineti kahel korral "The Ed Sullivan Show's". Lisaks käidi turneel Austraalias ja Inglismaal. 1958. aasta augustis abiellus Holly Puerto Rico päritolu María Elena Santiagoga.[1] Sama aasta novembris tekkisid aga Holly ja The Cricketsi vahel lahkarvamused, mille tulemusena nende koostöö lõppes.
1959. aasta alguses pani Holly kokku uue taustaansambli, kuhu kuulusid Waylon Jennings (basskitarr), Tommy Allsup (kitarr) ja Carl Bunch (trummid). Nad alustasid Kesk-Läänes kontserditurnee "Winter Dance Party". Pärast Iowa osariigis Clear Lake'is esinemist otsustas Holly sõita järgmisesse esinemiskohta Moorheadi Minnesota osariigis lennukiga. Varsti pärast õhkutõusu kukkus lennuk alla. 3. veebruaril toimunud õnnetuses hukkusid peale Holly veel muusikud Ritchie Valens ja The Big Bopper. Algselt oleksid pidanud Ritchie, The Big Bopperi ja Buddy asemel lennukis olema Allsup, Jennings ja Bunch, kuid nemad sõitsid siiski bussiga. 3. veebruar 1959 sai tuntuks "päevana, mil muusika suri" (The Day the Music Died).
Holly maeti tema kodulinna Lubbocki. Tema lesestunud naine oli sel ajal lapseootel. Üleelamiste tagajärjel tabas Mariat järgmisel päeval raseduse katkemine ja ta kaotas lapse.[3]
Pärand
muuda1978. aastal esilinastus Holly eluloofilm "The Buddy Holly Story". 1980. aastal püstitati Lubbockisse Holly pronkskuju. Kuju on keskpunktiks Lubbocki kuulsuste alleele, mis tunnustab Lubbocki muusikategelasi. Lubbockis asub ka 1999. aastal avatud Buddy Holly muuseum. 2011. aastal sai ta Hollywoodi kuulsuste alleele omanimelise tähe.[4]
Ta oli üks esimestest, kes võeti 1986. aastal Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. Ajakiri Rolling Stone on ta valinud saja kõigi aegade parima artisti seas 13. kohale.[5]
Holly mõjutas paljusid hilisemaid muusikuid ja ansambleid, sealhulgas The Beatlesi ja Eric Claptoni. Näiteks on saanud Beatlesi ('põrnikad') hüüdnime inspireerituna Holly taustaansambli The Crickets ('ritsikad') nimest.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Jasinski, Laurie E. (2012). Handbook of Texas Music. Texas A&M University Press. ISBN 0-876112-97-1.
- ↑ Buddy Holly. Encyclopædia Britannica
- ↑ "Päev, mil muusika suri: lennutragöödia tappis kolm rock’n’roll’i superstaari". Õhtuleht. 5. veebruar 2016
- ↑ "Buddy Holly's officially a Hollywood star". CNN.com. 8. september 2011
- ↑ "100 Greatest Artists". Rolling Stone.
Kirjandus
muuda- Amburn, Ellis (2014). Buddy Holly: A Biography. St. Martin's Press. ISBN 978-0-312-14557-6.
- Goldrosen, John (1979). The Buddy Holly Story. Quick Fox. ISBN 978-0-825-63936-4.
- Laing, Dave (2010). Buddy Holly. Indiana University Press. ISBN 978-0-253-22168-1.
- Norman, Phillip (1996). Rave on: The Biography of Buddy Holly. Simon & Schuster. ISBN 978-0-684-80082-0.
- Norman, Philip (2011). Buddy: The Definitive Biography of Buddy Holly. Pan MacMillan. ISBN 978-1-447-20340-7.