Champagne-Ardenne

Champagne-Ardenne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa põhjaosas. Hõlmas suuremat osa Champagne'i ajaloolisest maakonnast.

Champagne-Ardenne'i piirkond
prantsuse Région Champagne-Ardenne
Lipp Vapp
Pindala: 25 606 km²
Elanikke: 1 339 008 (2013)
Rahvastikutihedus: 52,3 in/km²
Keskus: Châlons-en-Champagne

Piirkond jagunes neljaks departemanguks: Ardennes, Aube, Marne ja Haute-Marne.

2016. aastal liideti Champagne-Ardenne'i, Alsace'i ja Lorraine'i piirkond Grand Esti piirkonnaks.

Majandus

Piirkonnast 61,4% oli põllumajanduslik maa, sh 282,37 km² viinamarjaistandusi. Piirkond oli Prantsusmaal esikohal odra ja lutserni tootmises. Seal toodeti ka šampanjat.

Tööstusharudest oli tähtsaim metallurgia.

Ajalugu

Champagne'i krahvkonda valitsesid 12. sajandist Champagne'i krahvid, kes 1284. aastal omandasid pärimise teel Navarra kuningriigi. 1284. aastal abiellus Jeanne de Champagne'i Prantsusmaa kuninga Philippe IV-ga ja aastatel 1284–1328 oli Navarra kuningriik personaalunioonis Prantsusmaaga. 1336. aastal loovutas Jeanne II oma õigused Champagne'i krahvkonna üle kuningas Philippe VI-le ja 1361. aastal ühendati Champagne'i Prantsuse krooniga.