Dinosaurused
|
See artikkel räägib roomajatest; joonisfilmi kohta vaata artiklist Dinosaurus (joonisfilm) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
See artikkel vajab ajakohastamist. (Veebruar 2024) |
Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka. Mõiste „dinosaurus“ lõi 1842. aastal inglise bioloog Richard Owen, et kirjeldada iidsete dinosauruste esimesi fossiilijääke, mis hämmastasid teadlasi oma suurusega. Sõna pärineb vanakreeka keelest δεινός (deinos) – „kohutavalt suur, kohutav, hirmus, ohtlik“ ja σαῦρος, σαύρα – „soomusloomaline, sisalik“.[1][2]
| Dinosaurused Fossiilide leiud: hilis-triias – kriit (välja arvatud linnud) | |
|---|---|
 Türannosauruse rekonstruktsioon (vasakul) ja brontosaurus (taamal) American Museum of Natural History muuseumis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Klass |
Roomajad Sauropsida |
| Alamklass |
Diapsida |
| Infraklass |
Archosauromorpha |
| Ülemselts |
Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842 |
Dinosaurused on mitmekesine loomarühm. Paleontoloogid on fossiilseid tõendeid kasutades tuvastanud üle 500 erineva dinosauruste perekonna ja rohkem kui 1000 liiki mitte-linnulisi dinosauruseid.[3][4] Dinosauruseid esindavad igal kontinendil nii kaasaegsed liigid (linnud) kui ka fossiilid.[5]
Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Arvatakse, et linnud on põlvnenud dinosaurustest. See teooria sai tuge 1860. aastal avastatud fossiilist, mis peale roomajatele iseloomuliku kehaehituse omas ka sulgi. Seda fossiili hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica).
Enne kui teadlased tuvastasid, et linnud on dinosauruste järeltulijad, arvati laialdaselt, et dinosaurused olid aeglased ja külmaverelised olendid. Kuid alates 1970. aastatest tehtud uuringud on näidanud, et kõik dinosaurused olid aktiivsed loomad, kellel oli suurenenud ainevahetus ja mitmekordne kohanemine sotsiaalse suhtlusega. Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Kõik dinosaurused munesid.[6]
Süstemaatika
muudaSeltsid ja alamseltsid
muudaDinosaurused jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi:
- Sisalvaagnalised saurused
- Teropoodid – lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Teropoodide hulka kuulus ka dinosauruste vanim esindaja, umbes meetrikõrgune kahejalgne sisalvaagnaline kiskja Euraptor luensis, kes pärineb Argentina Ülem-Triiase kihtidest.[7]
- Sauropoodid – liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Näiteks apatosaurus, Diplodocus, Brachiosaurus.
- Lindvaagnalised saurused – enamasti taimtoidulised (esines omnivoore ehk kõigetoidulisi). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Kahe- ja neljajalgsed. Ornitopoodid ehk lindvaaganalised saurused olid varustatud kaitsevahenditega, näiteks ogade, sarvede või luuplaatidega.
- Kahejalgsed lindvaagnalised – pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba.
- Neljajalgsed lindvaagnalised – jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused.
- Stegeosaurused olid 4–10 meetri pikkused ning kaalusid kuni 7 tonni. Seljal oli neil luuplaatidest või luuogadest rida.
- Ankülosaurused ehk kilpdinosaurused olid madalat kasvu, vaid kogukamad neist olid umbes 7 meetrit pikad.
- Sarviksaurusetel olid peas sarved, luukilp. Nende pikkus oli vahemikus 3–9 meetrit ja nad kaalusid kuni 12 tonni nt. Tritseeratops.
Massikultuuris
muudaAlates esimeste kivistunud dinosauruste luude identifitseerimisest ja tunnustamisest 19. sajandi alguses on dinosauruse fossiilidest saanud peamised vaatamisväärsused kogu maailma muuseumides ja dinosaurustest on kujuenud kultuuri lahutamatu osa.[8]
Täiskasvanutele mõeldud kunstiteostes kujutatakse dinosauruseid sageli verejanuliste monstrumitena, näiteks filmisarjas Jurassic Park. Samuti on populaarne „kadunud maailma“ idee, milles rühm seiklejaid satub eraldatud piirkonda, kus dinosaurused elavad edasi, nagu Arthur Conan Doyle'i romaanis „Kadunud maailm“. Dinosaurused on populaarsed ka lastekultuuris, kus neid kujutatakse pigem seikluslike ja positiivsetena.[9] Kokku on filmitud vähemalt 170 filmi, milles dinosaurustel on oluline roll. Ja esimene film dinosaurustest ilmus 1914. aastal.[10]
Avalikkuse jätkuv huvi nende loomade vastu on viinud paleontoloogia märkimisväärse finantseerimiseni ning meedias kajastatakse regulaarselt uusi avastusi.
Viited
muuda- ↑ "Greek Word Study Tool - δεῖνα". Greek Word Study Tool.
- ↑ "Greek Word Study Tool - σαύρα". Greek Word Study Tool.
- ↑ Steve C Wang, Peter Dodson. "Estimating the diversity of dinosaurs". National Center for Biotechnology Information.
- ↑ "Will the real dinosaurs stand up?". BBC.
- ↑ "The Cretaceous-Tertiary biotic transition". The Geological Society.
- ↑ "10 Facts About Dinosaur Eggs". Thoughtco.
- ↑ "The Ultimate Predators". My Dinosaurs.
- ↑ Paul, Gregory S (2000). The Scientific American Book of Dinosaurs. New York: St. Martin's Press.
- ↑ "Best 12 Most Popular Dinosaur Books for Dinosaur-Loving Kids". Only Dinosaurs.
- ↑ McCay. "Gertie the Dinosaur". Britannica.
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Dinosaurus |
- Evelyn Kaldoja "Hiinlased leidsid maailma suurima saurusesurnuaia" Postimees, 31. detsember 2008