Fenotüüp

Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. Fenotüüp kujuneb organismi arengus (mida nimetatakse fenogeneesiks) genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, milles omab olulist rolli ka ümbritsev keskkond ja selle tingimused. Terminit "fenotüüp" kasutas esimest korda 1909. aastal taani bioloog Wilhelm Johannsen.

Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget)

Kitsamas mõistes on fenotüüp üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp (variant, seisund).

Fenotüübi seletuse skemaatiliselt võiks välja näha selline:
genotüüp + keskkond → fenotüüp

Fenotüübiline muutlikkus

 Pikemalt artiklis Fenotüübiline muutlikkus

Fenotüübiline muutlikkus võib olla tingitud genotüüpilistest erinevustest või modifikatsioonidest.

Vaata ka

• Genotüüp
• Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend

Viited

.