Friedrich Nikolai Russow
Friedrich Nikolaus Russow (14. aprill 1828 Tallinn – 22. juuli 1906 Peterburi) oli eesti luuletaja, muuseumitöötaja, kunstnik ja publitsist.
| Friedrich Nikolaus Russow | |
|---|---|
| Sünniaeg |
14. aprill 1828 Tallinn |
| Surmaaeg |
22. juuli 1906 Peterburi |
| Rahvus | eestlane |
Päritolu
muudaTema isapoolne vanaisa Anton Russow oli pärisori parun Friedrich Gustav von Roseni Kauksi ja Kiikla mõisas. Roseni ajal lavastati Kiikla mõisa koduteatris mõisniku hea tuttava, kuulsa dramaturgi August von Kotzebue abiga nii saksa- kui ka eestikeelseid näidendeid, kus osales näitlejana ka Anton Russow. Kui Rosen kolis Tallinna, jätkas Anton Russow osalemist Kotzebue Tallinna asjaarmastajate teatri (Revaler Liebhaber Theater, 1784–1792) etendustes.[1]
Anton Russowi poeg ja Friedrich Nikolaus Russowi isa Carl Gustav Andreas sündis Tallinnas, kus töötas kirjutajana tollivalitsuses. Carl Gustav Andreas Russow abiellus Caroline Maria Nesoriga, kelle neiupõlve perekonnanimi Nesor oli Rosen tagurpidi loetuna. Caroline Maria ema oli parun Carl Gustav von Rosen noorema (1765–1833) ja eestlannast toatüdruku, pärisorjast kangru tütre Marie Jürgensi (tema perekond vabastati pärisorjusest 1805. aastal) väljaspool abielu sündinud laps.[1]
Elulugu
muudaFriedrich Nikolai Russow sündis 1828. aastal Tallinnas eestlasest tolliametniku pojana. Õppis Paide kreiskoolis, Tallinna kubermangugümnaasiumis, Peterburi ülikoolis õigusteadust, mille lõpetas 1851. aastal.
Pärast Peterburi ülikooliu lõpetamist töötas (1852–1863) Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuses, 1859 määrati Toompea lossifoogtikohtu esimeheks. Ühtlasi oli Eestimaa kubermanguvalitsuse eesti keele tõlgiks.
1863. aastal siirdus Peterburi, kus töötas sekretärina rahandusministeeriumile alluvas mäedepartemangus, 1886–1899 oli Peterburis, keiserliku Ermitaaži gravüüride ja joonistuste osakonna varahoidja, 1865–1905 ühtlasi varahoidja Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia etnograafiamuuseumis.
Tegevus ajakirjanikuna
muudaF. Russowi tegevus ajakirjanduse alal: aastatel 1854–1857 ilmus temalt 8–12-leheküljelisete vihikutena sariväljaanne “Tallinna koddaniko ramat omma söbbradele male” (12 vihikut) Krimmi sõja sündmuste vahendamiseks talurahvale. Sariväljaanne oli poolperioodilise väljaandena eesti ajalehe asetäitja ja eelkäija. 1860. aastal asutas F. Russow Tallinnas koos juristi ning ajaloolase Thomas Wilhelm Greiffenhageniga päevalehe Revalsche Zeitung.
Tegevus kirjanikuna
muudaKogus rahvaluulet ja tegeles kirjandusliku tegevusega ning avaldas 1854. aastal kaks Krimmi sõjast inspireeritud luuletust “Söalaul Eestima tüttarlastele” ja “Wenne soldati laul” ja värsivihiku “Ued Kandlekeled”,
Tegevus kunstnikuna
muuda1858 ilmusid Berliinis tema joonistuste järgi värvilisena litografeeritud Tallinna ja selle ümbruse vaated. Tema õlimaalid on kainelt asjalikud.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Kisseljova, Ljubov. 2016. "Kroonupatriotism või rahvuslik mõtlemine? Friedrich Nikolai Russowi ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Krimmi sõja ainelised teosed." Keel ja Kirjandus 2016/7:504–515.
Välislingid
muuda- Friedrich Nikolai Russow Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Friedrich Nikolai Russow (1828-1906), Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb