George Marshall
George Catlett Marshall (31. detsember 1880 – 16. oktoober 1959) oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik.
George Marshall | |
---|---|
Armeekindral George Marshall (1946) | |
3. Ameerika Ühendriikide kaitseminister | |
Ametiaeg 21. september 1950 – 12. september 1951 | |
Eelnev | Louis Johnson |
Järgnev | Robert Lovett |
50. Ameerika Ühendriikide riigisekretär | |
Ametiaeg 21. jaanuar 1947 – 20. jaanuar 1949 | |
Eelnev | James Byrnes |
Järgnev | Dean Acheson |
15. Ameerika Ühendriikide maaväe staabiülem | |
Ametiaeg 1. september 1939 – 18. november 1945 | |
Eelnev | Malin Craig |
Järgnev | Dwight D. Eisenhower |
Isikuandmed | |
Sünninimi | George Catlett Marshall |
Sünniaeg |
31. detsember 1880 Uniontown, Pennsylvania |
Surmaaeg |
16. oktoober 1959 (78-aastaselt) Washington, Columbia ringkond |
Tunnustus |
Nobeli rahuauhind (1953) Kongressi kuldmedal |
Autogramm | |
Sõjaväeline karjäär | |
Truudusvanne | Ameerika Ühendriigid |
Teenistus | Ameerika Ühendriikide maavägi |
Teenistusaeg | 1902–1959 |
Auaste | armeekindral |
Sõjad/lahingud |
Filipiinide sõda Esimene maailmasõda Teine maailmasõda Korea sõda |
George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide maaväes. Ta ülendati 2. veebruaril 1902 leitnandiks ja 7. märtsil 1907 vanemleitnandiks. Esimese maailmasõja ajal edenes ta auastmetes kiiresti: sai 1. juulil 1916 kapteniks, 5. augustil 1917 majoriks, 5. jaanuaril 1918 kolonelleitnandiks ja 27. augustil 1918 koloneliks. Pärast maailmasõja lõppu anti talle 30. juunil 1920 rahuaja regulaararmeesse üleviimise tõttu tagasi maailmasõjaeelne vanemleitnandi auaste, kuid juba järgmisel päeval ülendati ta majoriks. 21. augustil 1923 sai ta kolonelleitnandiks, 1. septembril 1933 koloneliks, 1. oktoobril 1936 brigaadikindraliks ja 1. juulil 1939 kindralmajoriks. 1. septembril 1939 sai ta USA armee staabiülemaks ja seoses sellega ülendati ta kindraliks.
16. detsembril 1944 ülendati Marshall armeekindraliks. Armeekindrali auaste loodi ajutisena (alates 23. märtsist 1946 alaline) USA Kongressi otsusega 14. detsembril 1944, ühtlustamaks kõrgemate ohvitseride auastmesüsteemi Lääne-Euroopa liitlasriikide omadega. Marshall oli esimene kokku viiest armeekindralist.
Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.
Aastatel 1947–1949 oli Marshall Ameerika Ühendriikide riigisekretär ja 1950–1951 kaitseminister. 1949 nimetas president Truman Marshalli USA Punase Risti presidendiks.
Riigisekretärina oli Marshall Iisraeli riigi tunnustamise vastu. Talle tundus, et Iisraeli riigi loomine vallandab Lähis-Idas sõja. Tõepoolest, sõda algaski 1948. aastal järgmisel päeval pärast seda, kui Iisrael kuulutas end iseseisvaks. 1948. aasta mais ütles ta president Harry Trumanile: "Kui sa tunnustad Iisraeli riiki ja ma pärast seda valimistel osalen, siis hääletan ma sinu vastu."
1953. aastal osales ta USA esindajana Suurbritannia kuninganna Elizabeth II kroonimisel.
Tunnustus
muuda1943. ja 1947. aastal valis ajakiri Time George Marshalli aasta inimeseks. 1946. aastal sai Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
1953. aastal pälvis ta Marshalli plaani eest Nobeli rahuauhinna. Selle plaani kuulutas ta välja 5. juunil 1947 ja selle eesmärk oli USA materiaalse abiga aidata Euroopa riikide sõjas purustatud majandust üles ehitada. Marshalli plaani raames pakuti abi ka NSV Liidule ja tema liitlastele, aga nemad keeldusid.
1959. aastal sai George Marshall Karl Suure auhinna.