Grigori Kromanov
Grigori Kromanov (8. märts 1926 Tallinn – 18. juuli 1984 Lahe küla, Rakvere rajoon) oli eesti teatri- ja filmilavastaja.
Ta lõpetas 1946. aastal Tallinna 6. Keskkooli ja õppis 1946–1949 Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis. 1953. aastal lõpetas ta GITIS-e eesti stuudio.
Aastatel 1953–1956 oli Draamateatri näitleja. 1956. aastal hakkas Eesti Televisioonis tegelema režissööritööga, olles aastatel 1956–1961 Eesti Televisiooni režissöör ja 1962–1963 pearežissöör. Aastatel 1961–1962 ja 1963–1981 oli ta Tallinnfilmi režissöör. Seejärel aga aastatel 1981–1982 Vene Draamateatri peanäitejuht ja 1966–1984 (vaheaegadega) Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri erialaõppejõud.
Filmograafia
muuda- "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964, koos Jüri Müüriga)
- "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966)
- "Meie Artur" (telefilm Artur Rinnest, 1968, koos Mati Põldrega)
- "Viimne reliikvia" (1969)
- "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975)
- "Hukkunud Alpinisti hotell" (1979)
Tunnustus
muudaIsiklikku
muudaTa oli aastatel 1950–1956 abielus Eva Novekiga, 1957–1964 Ellu Puudistiga (neil oli poeg ajakirjanik Igor Kromanov), 1964–1975 grimeerija Silvia Kromanovaga ning aastast 1978 juudi päritolu Leedu kirjandus- ja teatriteadlase Irena Veisaitėga.
Kirjandus
muuda- Vastused ajalehe Noorte Hääl kollektiivse intervjuu küsimustele. Noorte Hääl, 21. detsember 1976
- "Grigori Kromanov". "Meie sõbrad, meie tuttavad III". Eesti Raamat. Tallinn 1980. Lk 358–374
- "Lavastaja Grigori Kromanov: mälestused, artiklid, kirjad, päevikud". Koostanud Irena Veisaite-Kromanova, tõlkinud Silvi Vissak jt. Eesti Raamat. Tallinn 1995. 560 lk
- Jüri Sillarti dokumentaalfilm „Griša”. 1996