Helisagedus
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2021) |
Helisagedus on elastse keskkonna mehaanilise võnkumise sagedus, mille puhul võnkumist tajutakse keskmise täiskasvanud inimese poolt helina.[1] Täiskasvanud inimene tajub (kuuleb) sagedusi piirkonnas keskmiselt 16–20 000 Hz. Kõrgemate helide sageduste kuuldavus võib olla väikelastel kuni kaks korda kõrgem ja vanuritel umbes kaks korda madalam. [2]
Muusikalise heli korral kõneldakse seoses helisagedusega helikõrgusest.
Sagedused ja nende kirjeldused
muuda| MIDI noot | Sagedus (Hz) | Kirjeldus | Põhiheli helifail |
|---|---|---|---|
| 0 | 8.17578125 | Madalaima orelivile noodi põhisagedus | n/a (põhiheli ei ole kuuldav) |
| 12 | 16.3515625 | Tuuba madalaim noot | n/a (põhiheli ei ole tavalistes tingimustes kuuldav) |
| 24 | 32.703125 | Madalaim C tavalisel 88 klahviga klaveril | |
| 36 | 65.40625 | Tšello madalaim noot | |
| 48 | 130.8125 | Vioola, mandoola madalaimad noodid | |
| 60 | 261.625 | C4 | |
| 72 | 523.25 | viiulivõtme keskel olev C | |
| 84 | 1,046.5 | Ligikaudu kõrgeim noot, mida suudab tekitada tavaline naine | |
| 96 | 2,093 | Flöödi kõrgeim noot | |
| 108 | 4,186 | Kõrgeim noot tavalisel 88 klahviga klaveril | |
| 120 | 8,372 | ||
| 132 | 16,744 | Ligikaudne kineskoopteleri edastatav heli |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Helisagedus
- ↑ Helisagedus – ENE, 3. kd, 1988, lk 354.