Huang Xianfan

Huang Xianfan (hiina keeles 黄现璠; (Huáng Xiànfán); 13. november 1899 – 18. jaanuar 1982) oli hiina antropoloog, ajaloolane, keeleteadlane, folklorist ja pedagoog. Huang oli Hiina tšuangopoloogia (või tšuangi uuringute) isa. Teda peetakse üheks hiina antropoloogia rajajaks.

Huang Xianfan
Sünniaeg	13. november 1899 Fusui, Guangxi
Surmaaeg	18. jaanuar 1982 (82-aastaselt)
Rahvus	hiinlane
Ametid	etnoloog, ajaloolane, antropoloog, pedagoog

Huang Xianfan 1932

Hariduskäik

Huang Xianfan sündis Fusui Tšuangide perekonnas. Ta õppis Qusis algkoolis ja seejärel Fusui gümnaasiumis, mille lõpetas 1921. aastal. Aastatel 1922–1926 õppis ta Nanningi Pedagoogikakoolis. 1926. aastast õppis ta Pekingi Pedagoogikaülikoolis historiograafiat, etnograafiat, folkloristikat ja kirjandus ning pidas ise antropoloogialoenguid. Ülikooli lõpetas Huang 1935. aastal cum laude. Seejärel õppis Tōkyō Keiserlikus Ülikoolis (praegu Tokyo Ülikool) ning lõpetas selle 1937. aastal.

Akadeemiline töö

Pärast kooli lõpetamist aastal 1937 naasis Huang Guangxi ja asus samal aastal gümnaasiumis ajalugu õpetama. Aastatel 1938–1940 oli ta Guangxi Ülikooli lektor ja dotsent. Alates septembrist 1940 Zhongshana Ülikooli professor. 1943–1953 oli ta Guangxi Ülikooli ajalooprofessor ja 1953–1982 oli ta Guangxi Pedagoogikaülikooli ajalooprofessor. Aastatel 1949–1951 oli ta Guangxi Ülikooli kirjanduskateedri juhataja. Aastatel 1953–1958 töötas ta ka Guangxi Pedagoogikaülikooli raamatukogu juhatajana.

Ühiskondlik tegevus

1951. aastal oli Huang üks Hiina vähemusrahvuste uurimisrühma juhte. Huang oli aastatel 1954–1958 Riikliku Rahvakongressi liige (Kongressi liige) ja Rahvusliku Komitee liige. Aastatel 1956–1958 oli ta Guangxi vähemusrahvuste uurimisrühma juht. Samuti 1980. aastal oli Huang üks Hiinas Etnoloogia Seltsi rajajaid. Huang pooldas Hiinas Beiyue Rahvaste Ühingu asutamist erialaorganisatsioonina. 1980. aastal asutati ühing aga teistel alustel, Huang valiti asepresidendiks. Aastatel 1980–1982 oli ta Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi liige (Kongressi liige). 1981. aastal oli Huang Lijiang Ülikooli rajaja ja esimene rektor. 1943. aastast kuni surmani oli ta üks aktiivsemaid panustajaid Tšuangi ajalookirjutuse hetkeseisu.

Uurimistöö

Ta oli tegelenud ka Hiina iidse ajaloo, etnilise ajaloo ja etnokultuuri probleemidega. Tema peamiseks uurimistöö teemaks oli Hiina rahvusvähemuste etnoloogia. 1943–1945 viibis Huang esmakordselt välitöödel Sanjiang i dongide ja hmongide juures. Tema eesmärk oli kirjeldada dongide ja hmongide elukeskkonda ja neid võrrelda. Huang õppis kõnelema kohalikke vähemuskeeli, käis põliselanikega koos jahil ja kuulas õhtuti nende lugusid. Ta taipas, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, sest vahepeal toimib olulise mõjutajana kultuuripärimus. Seejärel läks ta koos oma üliõpilase Zhang Shouqi (professor) Guizhousse, kus ta tegeles vähemuste uurimisega ja välitöödel, keskendudes eriti hmongi keelele ja kultuurile. Kogutud materjali avaldas Huang hulgas monograafiates ja artiklites, millest tähtsaimad on "Hmongi ühiskonnakorraldus" (1946–1947) ning "Hmongi haridus". Huang Xianfani peetakse üheks Hiina antropoloogia rajajaks.

Huang oli ka prominentsemaid Tšuangi ajaloo uurijaid. Tema sulest on ilmunud enamik Iidsetes Tšuangides avaldatud ajaloolaste elulugusid, enamasti artiklite kujul. Tema tuntuim teos on "Tšuangi ajalugu" (1957, 1988). Huangi suurim saavutus oli tšuangopoloogia loomine, teda peetakse Hiina tšuangopoloogia isaks.

Kirjandus

• Pan Rongcai, "Huang Xianfan ja Tšuangi ajalugu" – Guangxi Kirjandus ja Ajalugu 2000, nr 2, lk 56-57

Välislingid

• Hiina antropoloogia / www.people.com.cn
• Huang Xianfan / china.com.cn
• Tšuangi ajalugu ingliskeelses Wikipedias
• Tšuangopoloogia saksakeelses Wikipedias