Jaani kihelkond
Jaani kihelkond (lühend Jaa; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Piirkonna ajalugu
muudaKihelkond moodustati 1675. aastal Maasi piirkonnast, mis eraldati Pöide kihelkonna maadest.
Saaremaa Jaani kirik ehitati aastal 1703.
Jaani kihelkonna mõisad
muuda- Jaani kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Johannis)
- Arju mõis ehk Tagavere mõis (Taggafer), rüütlimõis
- Kareda mõis (Karridahl), rüütlimõis
- Kõinastu mõis (Keinast) riigimõis, tükeldatud talumaadeks
- Rannaküla mõis (Rannaküll) rüütlimõis,
- Taaliku mõis (Thalik) rüütlimõis,
- Tagavere poolmõis (Taggafer), poolmõis.[1]
Jaani kihelkonna vallad
muuda- Arju(Tagavere)-Kareda vald (1866–1891)
- Jaani kirikuvald (1866–1891)
- Kõinastu vald (1866–1891)
- Rannaküla vald (1866–1891)
- 1891. aastal ühendati vallad Maasi valda.
Kihelkonna alad tänapäeval
muudaJaani kihelkonna alad hõlmavad nüüdse Saare maakonna Saaremaa valla loodepoolse ala.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
Kirjandus
muuda- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 379–381.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 343.