Jakob Kettler

Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.

Elukäik

Noorus ja haridustee

Jakob oli Wilhelm Kettleri, Gotthard Kettleri noorema poja ja Preisi Sophie poeg. Tema ema Sophie suri tüsistustesse neli nädalat pärast Jakobi sündi ning Jakob kasvas alates 1612. aastast oma tädi, Brandenburgi kuurvürsti Joachim Friedrichi lese Maria juures Königsbergis. Jakob kasvas üles koos kuurvürst Joachim Friedrichi lastega Berliinis ning õppis hiljem Leipzigi ülikoolis, kus ta vahepeal ka rektoriks oli. 1634–1637 reisis ta ringi Lääne-Euroopas ning kogus teadmisi riigivalitsemise ja majandamise kohta.

Kuramaa valitsejana

1638. aastal nimetas Kuramaa hertsogist onu Friedrich Kettler Jakobi enda kaasvalitsejaks. 1642. aastal suri Friedrich ning Jakobist sai ainuvalitseja. Jakob oli osav majanduspoliitik ning samuti suutis ta hoida häid suhteid aadelkonnaga, mis Kuramaal olid eluliselt vajalikud: tema isa oli kukutatud just aadliopositsiooni tõttu. Jakobit toetas aga Kuramaa kantsler Joachim Fölkersahm, kes suutis ka teisi aadlikke hertsogi poliitika suhtes soodsalt meelestada.

Jakob rajas Kuramaale Vindavi (Windau, Ventspils) sadama ja kümneid raua- ja vasesulatusmanufaktuure, tuues nendele toorainet sisse ka Rootsist ja Norrast, kuna tal õnnestus sõlmida Rootsi ja Taani kuningatega mitu soodsat kaubanduslepingut. Lisaks rajas ta ka mitmeid teisi manufaktuure, mis olid peamiselt seotud kas laevaehituse või relvastuse tootmisega. Enamik nende toodangust läks ekspordiks Lääne-Euroopasse. Jakobi ajal kujunes Kuramaast ka väga oluline laevatootja: seal ehitati sadu ookeanilaevu. Kuramaa enda laevastik: 14 kauba- ja 10 sõjalaeva, oli Läänemere üks võimsaimaid, Kuramaal tegutses kolm suuremat sadamat: Vindavi, Liibavi (Liepāja) ja Sackenhauseni (Saka) sadamad.

Eduka merkantilistliku poliitika ajamiseks hankis Jakob Kuramaale ka kolooniaid, neid oli tal kaks: Gambias ja Tobago saarel. Sealt veeti Kuramaale sisse mitmeid eksootilisi loomi ja linde, aga tegeleti ka kullakaevandamise ja muude maavarade töötlemisega. Jakob tegi paavst Innocentius X-le ka ettepaneku Aafrika ulatuslikumaks koloniseerimiseks, olles valmis panustama 500 mehe ja 10 laevaga. See plaan siiski ei realiseerunud, kuna paavst toetas ainult roomakatoliku kiriku vaimulikest misjonäride tegevust, hertsog Jakob aga oli luterlane.

Kolooniate omamise ja aktiivse majanduspoliitika tõttu tekkis Jakobil konflikte hollandlastega, kes Kuramaa kaubandusest suures osas välja tõrjuti. Siiski õnnestus Jakobil tänu neutraliteedi hoidmisele Rootsi ja Venemaaga ning Poola toetusele oma edukat majanduspoliitikat ajada ligi kaks kümnendit. Jakobi valitsusaega loetaksegi tavaliselt hertsogiriigi õitsenguajaks. Lisaks majanduslikele uuendustele rajas ta ka kaks uut linna: Jakobstadti (Jēkabpils) ja Friedrichstadti (Jaunjelgava).

Poola-Rootsi sõda

Kuid juba 1650. aastatel sai riik tugeva tagasilöögi, sest maale tungisid Poola-Rootsi sõja tõttu Rootsi väed Robert Douglase juhtimisel. 1658. aastal võitsid nad Kuramaa maakaitseväge ning vallutasid Piltene piiskopkonna piirkonna ja ka selle pealinna Miitavi. Ööl vastu 29. septembrit 1658 võeti Rootsi vägede poolt Kuramaa hertsog Jakob koos perega vangi ning oli sunnitud Rootsi vägedele allutama ka Dobele ja Bauska, misjärel viidi vangistatud hertsog perega Riiga, kus teda peeti kinni kuni üleviimiseni Jaanilinna. Rootsi kuningas Karl X süüdistas hertsog Jakobit selles, et ta oli venelasi ärgitanud Liivimaale tungima. 1660. aastal sõlmitud Oliwa rahu järel rahu küll taastus, hertsog sai vabaduse ja valdused tagasi.

Hertsog Jakob kirjutas 10. aprillil Jaanilinnas alla rahulepingule Rootsiga, mille alusel ta sai tagasi oma valdused peale Ruhnu saare, kuid riigi kolooniad olid kaduma läinud (Gambia hõivas Hollandi Ida-India Kompanii ja seejärel inglased) ja maa põhjalikult laastatud. Aastate jooksul õnnestus Jakobil siiski riigi laevastik taastada ning samuti Tobago koloonia taasrajada. Tema surma järel algas aga Kuramaa allakäik.

Perekond

1645. aasta 30. septembril (vkj) 10. oktoobril abiellus Jakob Brandenburgi kuurvürsti Georg Wilhelmi tütre Luise Charlottega (1617–1676), kellega sai viis last:

Luise Elisabeth (1646–1690), abiellus Hessen-Homburgi maakrahvi Friedrich II-ga;
Friedrich Kasimir Kettler (1650–1698), Kuramaa hertsog 1682–1698;
Charlotta (1651–1728), abtiss Herfordis;
Maria Amalia (1653–1711), abiellus Hessen-Kasseli maakrahvi Karliga;
Ferdinand Kettler (1655–1737), Kuramaa hertsog 1730–1737, viimane Kettlerite dünastia esindaja.

Auavaldused

Tema lätipärase nime (Hercogs Jēkabs) järgi on nimetatud mitu Läti laeva ja hotell Jēkabpilsis.

Eelnev Friedrich Kettler	Kuramaa hertsog 1638/1642–1682	Järgnev Friedrich Kasimir Kettler