Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer, täisnimega Karl Ernst Ritter von Baer Edler von Huthorn (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli baltisakslasest Venemaa loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Baer sündis Järvamaal, Piibe mõisas põllumehe ja Eestimaa rüütelkonnategelase Magnus Johann von Baeri (1765–1825) ja Juliane von Baeri (1764–1820) pojana.
Baer õppis 1807–1810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 1810–1814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (sügisel 1814 kaitses doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest) ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis.[1]
1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu.[2] 1834. aastal asus Baer Peterburi. 1841–1852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige.
Viimased eluaastad (1867–1876) elas Baer Tartus ja oli seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees.
Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus.
Teenistus Peterburi Teaduste Akadeemias
muuda1826. aastal valiti Königsbergis töötav Baer Keiserliku Teaduste Akadeemia välismaiseks kirjavahetajaliikmeks.[3] Tänutäheks pühendas Baer järgmisel aastal ilmunud oma ladinakeelse teose "Imetaja ja inimese muna tekkest" Keiserlikule Teaduste Akadeemiale.[4]
1828. aastal tekkis Keiserlikus Teaduste Akadeemias küsimus vakantse zooloogiakoha täitmisest. Akadeemia alaline sekretär Paul Heinrich von Fuss pöördus Baeri poole ettepanekuga asuda Königsbergist Peterburi.[3] Baer lootis saada kutset Tartusse professori kohale, kuid seda saamata, saatis teele kirja nõusolekuga minna Peterburi.[5] 1828. aasta aprillis valitigi ta Keiserliku TA zooloogia kateedri korraliseks akadeemikuks.[6] Keiser andis sellele oma kinnituse sama aasta 27. augustil (vkj 13.08).[5] Kuna Baer oli jõudnud võita üldise tunnustuse, siis sai ta akadeemikuks adjunkti vaheastet vahele jättes.[7]
1829. aasta lõpul jõudis Baer Peterburi, küll ilma perekonnata ja ametlikult Königsbergi Ülikooli professorina.[5] Kuid juba järgmisel aastal otsustas Baer naasta Königsbergi[3] 1830. aasta novembris vabastatigi Baer akadeemia teenistusest. Hiljem on Baer autobiograafias nimetanud Peterburist lahkumise põhjustena esmajoones piiratud võimalusi imetajate embrüoloogia uurimiseks ja vastumeelset suhtumist akadeemia zooloogiliste kogude korrastamisse.[3] Vähetähtsusetu polnud ka tema abikaasa vastuseis Königsbergist lahkumisele.[3] 1830. aastal valiti Baer Peterburi TA auliikmeks.[3]
Teist korda valiti Baer Peterburi TA akadeemikuks 1834. aastal, mil ta asus juba alaliselt ümber Venemaale.[3] Põhjuseks, mis sundis Baeri Königsbergist ära tulema, sai venna surmaga tekkinud vajadus perekonnamõis Piibel üle võtta.[8] Arvatakse, et kodumail viibides saatis Baer Peterburi Teaduste Akadeemiale palve, et see teda jälle liikmeks vastu võtaks.[8] 28. aprillil (vkj 11.04) valitigi ta zooloogia kateedri korraliseks akadeemikuks.[8] Keiser Nikolai I oli 13. juunil Baeri valimist kinnitades meelde tuletanud, et eelmisest kaheaastasest teenistusajast viibis Baer viis kuuendikku välismaal.[8] Sellisest märkusest sai Baer teada akadeemia alaliselt sekretärilt Fussilt, kui ta veel samal aastal, enne lõplikku Peterburi siirdumist, taotles Vene riigi alamana keisrilt luba sõita Triesti uurima selgrootute mereloomade arengut ja sai sellele eitava vastuse.[8] Augustis andis Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III lahkumisnõusoleku ja oktoobris tulid Baerid Königsbergist ära. Oma suure raamatukogu saatis Baer Peterburi sõjalaevaga, seda aitas korraldada admiral Peter Ricord.[8] Raamatud jõudsid pärale alles talvel 1835–1836, kuid Baer leidis, et asi lahenes hästi, sest sõjalaevaga toodu ei läbinud tollikontrolli, mis võinuks ajaliselt veelgi kauem kesta.[8]
1835. aasta juunis valiti Baer Peterburi Teaduste Akadeemia raamatukogu väliskirjanduse osakonna juhatajaks (akadeemik-raamatukoguhoidjaks[9]). Seda ametit, mis andis teatavat lisatasu, pidas Baer kuni akadeemiast lahkumiseni (1862). Kuna enne Baeri valitses raamatukogus tohutu segadus, siis pidas Baer oma esmaülesandeks koostada süstemaatiline kataloog. Hilisemad uuringud on tõestanud, et käsikirjade kataloog on koostatud Baeri enda käekirjaga.[8]
Pärast Pjotr Zagorski surma (1846) valiti tema asemele Keiserliku Peterburi TA võrdleva anatoomia ja füsioloogia kateedri akadeemikuks mitmekülgsete huvidega Baer.[10] Selline valik tehti Baeri enda palvel. Tema koha zooloogias võttis üle Alexander Theodor von Middendorff.[11]
1858. aastal sattus Baer skandaali keskele. Akadeemia füsioloogia-adjunkti vakantsele kohale esile kerkinud Nikolai Jakubovitš oli Baerile vastuvõetamatu oma tööde kaheldava väärtuse tõttu. Baer kavatses sellele kohale Berliinist kutsuda Wilhelm Kühne. Selle peale aga saatis Jakubovitš rahvahariduse ministrile kaebekirja nii akadeemia kui ka Baeri kohta. Kirjas pandi akadeemik Baerile süüks, et ta otsib akadeemiale uusi liikmeid kõigis Euroopa nurkades, ei otsi neid aga venelaste, vaid oma kaasmaalaste, välismaalaste hulgas. Jakubovitš üritas ka avalikku arvamust enda poole kallutada. Bulvariajakirjandus haaraski sellest kinni, kirjutades Peterburi "saksa akadeemiast", mis olevat 136 aastat töötanud vene rahva kulul teiste riikide heaks. Liberaalsemad ajalehed rõhutasid ettevaatlikult, et akadeemikuid tuleb valida mitte rahvuse järgi, vaid teaduslike saavutuste põhjal.[12]
1862. aasta oktoobris lahkus Baer kõrge ea ja tervise halvenemise tõttu akadeemia teenistusest.[7] Kuigi ta oli akadeemiku kohast loobunud, jäi ta akadeemiaga seotuks auliikmena koos hääleõigusega.[12] Selline staatus oli Peterburi Teaduste Akadeemia ajaloos haruldane.[12]
Teadustöö
muudaBaeri huvide hulka kuulusid embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia, etnograafia, antropoloogia ja geograafia.
Oma elu eri perioodidel oli ta huvide kese erinev: Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga (tema järgi on nimetatud Baeri-Babinet' seadus), Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega.
Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Ta uuris muu hulgas Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid tegureid.
Ta oli bioloogilise aja käsitluse üks alusepanijaid.
Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismi kohta. Ta kirjutas sel teemal pikema töö "Über Darwins Lehre" ("Darwini õpetusest").
Esmakirjeldatud Baeri poolt
muuda- Rõnguss Chaetogaster limnaei (1827);
- Imetajate munaraku kirjeldamine (1827). K.E. von Baer avastas munaraku koera lahkamisel.
Tunnustus
muudaValitud teadusakadeemiate liikmeks
muuda
- 1820 – Leopoldina liige meditsiini alal
- 1826 – Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia välismaine kirjavahetajaliige
- 1828 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline akadeemik zooloogia alal
- 1830 – Peterburi Teaduste Akadeemia auliige
- 1834 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline akadeemik zooloogia kalal
- 1846 – Peterburi Teaduste Akadeemia korraline akadeemik võrdleva anatoomia ja füsioloogia alal
- 1864 – Peterburi Teaduste Akadeemia auliige
- 1834 – Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige
- 1861 – Preisi Teaduste Akadeemia välisliige
- 1836 – Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia liige
- 1850 – Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia välisliige
- 1851 – Kuningliku Austria Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige
- 1865 – Austria Teaduste Akadeemia auliige
- 1854 – Londoni Kuningliku Seltsi välisliige
- 1858 – Belgia Kuningliku Teaduste ja Kaunite Kunstide Akadeemia liige
- 1858 – Prantsuse teaduste akadeemia kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal
- 1867 – Copley medal avastuste eest embrüoloogias ja võrdlevas anatoomias ning tema panuse eest zooloogias.[13]
Perekond
muuda
Baeri kaugemad esivanemad isaliinis olid pärit Vestfaalist Saksamaal.
Karl Ernst von Baer abiellus 1. jaanuaril 1820 Königsbergis Auguste von Medemiga, kellega nad said kuus last: viis poega ja tütre.
- Karl Julius Friedrich von Baer (1822–1843)
- August Emmerich von Baer (1824–1891), Venemaa kindralmajor
- Alexander Andreas Ernst von Baer (1826–1914), maanõunik, Kihlevere ja hiljem Piibe mõisnik
- Marie Juliane von Baer (1828–1900), abiellus meditsiinidoktor Karl von Lingeniga[14]
- Hermann Theodor von Baer (1829–1866), Piibe ja Selli mõisnik
Esivanemad
muuda| Karl Ernst von Baeri esivanemad | ||||
| Karl Ernst von Baer (1792–1876) |
Magnus Johann von Baer (1765–1825) |
Heinrich Johann von Baer (1723–1776) |
Heinrich von Baer (1688–1751) |
Andreas Baer (1627–1708) |
| Gerdrutha Agneta Neederhoff (suri 1697) | ||||
| Anna Magdalena von Waldeck (1692–1731) |
Christoph Reinhold von Waldeck (suri 1739) | |||
| Barbara Christina von Helmersen | ||||
| Anna Louise von Freymann (1734–1814) |
Carl Johann von Freymann (suri 1729) |
Carl Otto von Freymann (1697–1757) | ||
| Catharina Elisabeth von Rothausen (suri 1700) | ||||
| Anna Christina von Reutz (1703–1755) |
Georg Friedrich von Reutz | |||
| Ursula Elisabeth de Grave | ||||
| Juliane von Baer (1764–1820) |
Andreas Magnus von Baer (1726–1787) |
Heinrich von Baer (1688–1751) |
Andreas Baer (1627–1708) | |
| Gerdrutha Agneta Neederhoff (suri 1697) | ||||
| Anna Magdalena von Waldeck (1692–1731) |
Christoph Reinhold von Waldeck (suri 1739) | |||
| Barbara Christina von Helmersen | ||||
| Margarethe Johanna von Wrangell | Karl Gustav von Wrangell (1675–1757) |
Karl von Wrangell (1643–1719) | ||
| Barbara Christina Galle (1649–1705) | ||||
| Magarethe Helene von Kursell (1699–1766) |
Christopher Friedrich von Kursell | |||
| Maria Juliana von Wrangell | ||||
Baeri tööd eesti keeles
muuda- Baer, Karl Ernst von (1975). Eestlaste endeemilistest haigustest. Folia Baeriana 1: 143–181.
- Baer, Karl Ernst von (1976). Eestlaste endeemilistest haigustest. (Ülo Torpats, tõlk.; Harald Haberman, eessõna; Viktor Kalnin, järelsõna.) Loomingu Raamatukogu 33.
- Baer, Karl Ernst von (2013). Eestlaste endeemilistest haigustest. Tartu: Hea Lugu.
- Baer, Karl Ernst von (1986). Tartu ülikool 1810–1814. Rmt: Issakov, S. (toim.), Mälestusi Tartu ülikoolist (17.-19. sajand). Tallinn: Eesti Raamat, 67–90.
- Baer [Karl Ernst von] (1992). Loodusfilosoofiast ja teleoloogiast. [Katkendid valinud] Stölzle, Remigius. Akadeemia 4(3): 461–465.
- Baer, Karl Ernst von (2002). Milline vaade elusloodusele on õige? ning kuidas seda rakendada entomoloogias? Akadeemia 14(12): 2556–2584.
- Baer, Karl Ernst von (2015). Teateid härra salanõuniku Dr. Karl Ernst von Baeri elu ja kirjatööde kohta edastatud tema enda poolt. (Anti Lääts, tõlk.) Tartu: Ilmamaa.
- Baer, Karl Ernst von (2017). Üldine seadus looduse arengus. (Anti Lääts, tõlk.; Kalevi Kull, saatesõna.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Baer, Karl Ernst von (2018). Looduse arengu üldisim seadus. (Anti Lääts, tõlk.; Kalle Hein, toim.; Kalevi Kull, järelsõna.) Akadeemia 30(4): 579–605.
Mälestuste jäädvustamine
muudaBaeri 10. surma-aastapäeval 1886. aastal avati Tartus Toomemäel Baeri monument.
Igal aastal korraldab Eesti Looduseuurijate Selts Baeri sünniaastapäeva tähistamiseks Baeri päeva.
Baeri portree oli Eesti kahekroonilisel rahatähel.
Tema järgi on ladinakeelse nime saanud amuuri vart (Aythya baeri).
Baerile on pühendatud mälestuskivi tema sünnikohas Piibe mõisa juures ning lapsepõlvekodus Lasilas.[15]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, lk.127
- ↑ Toomsalu, Maie (koost.) 2002. Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 114.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Hain Tankler. "Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud". Tallinn: Valgus, 1982. Lk 40–41.
- ↑ Vello Kaavere. "Baer". Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 38.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Vello Kaavere. "Baer". Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 42–43.
- ↑ "Karl Ernst von Baer". Koostaja Tullio Ilomets. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. Lk 30.
- ↑ 7,0 7,1 Hain Tankler. "Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud". Tallinn: Valgus, 1982. Lk 30–32.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 8,7 Vello Kaavere. "Baer". Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 48–49.
- ↑ "Karl Ernst von Baer". Koostaja Tullio Ilomets. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. Lk 36.
- ↑ Hain Tankler. "Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud". Tallinn: Valgus, 1982. Lk 43–44.
- ↑ Vello Kaavere. "Baer". Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 63.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 Vello Kaavere. "Baer". Tartu: Tartu Ülikool, 1992. Lk 88–90.
- ↑ "The Royal Society".
- ↑ Orbituary. Dr. Carl von Lingen, The British Medical Journal. 4. aprill 1896; 1(1840): 882.[alaline kõdulink]
- ↑ Piibe Karl Ernst von Baer Eesti monumentide e-kataloog
Kirjandus
muuda- Kaavere, Vello (1992). Baeri fenomen. Akadeemia 4(3): 451–459.
- Kaavere, Vello (1992). Baer. Tartu.
- Kalling, Ken (2014). Moodne ja ühtlasi vanamoodne: 200 aastat Karl Ernst von Baeri doktoritöö ilmumisest. Horisont 6: 48–50.
- Knight, Nathaniel 2020. Karl Ernst von Baer ja rassiküsimus. (Märt Väljataga, tõlk.) Vikerkaar 9: 57–65.
- Kull, Kalevi 2018. Arengu imperatiiv: Saateks Karl Ernst von Baeri artikli tõlkele. Akadeemia 30(4): 605–611.
- Laanisto, Lauri; Öpik, Maarja; Vanatoa, Alo; Tammaru, Toomas; Tinn Oive; Kull Kalevi (toim.) 2017. Baer. (Schola Biotheoretica 43.) Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
- Rein, Kaarina 2021. Baeri ja Faehlmanni doktoritööde eestindamisest. Tõlkija hääl IX: 83–92.
- Remmel, Maie (1984). Baeri paradigma, ehk kas morfogeneesi refleksioon peab järgima morfogeneesi omaaega? Schola Biotheoretica 10: 62–72.
- Remmel, Maie (1985). Tartu ülikool, Baeri paradigma ning sellega seotud teadusdiskussioonidest. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi 18: 152–169.
- Remmel, Maie (1990). Mahasalatud Baer. Horisont 3: 24–26.
- Stölzle, Remigius (1992). Baer loodusfilosoofiast ja teleoloogiast. Akadeemia 4(3): 461–465.
- Tammiksaar, Erki; Kull, Kalevi (2002). Baer, Tartu rütm ja looduse meloodia. Akadeemia 14(12): 2585–2589.
- Valt, Maie (1975). Mõningaid probleeme seoses K. E. v. Baeri töödes esitatud tüüpideteooria morfo-taksonoomilise süsteemi evolutsioonilise tõlgendamisega. Folia Baeriana 1: 47–71.
- Valt, Maie (1976). Mõnda Baeri kokkupuuteist fennougristikaga. Folia Baeriana 2: 33–38.
- Valt, Maie (1977). K. E. v. Baer ja darvinism: Etüüd arenguideede draamast bioloogias. Tallinn: Valgus, 174 lk.
- Plavilštšikov, Nikolai (1961). Homunkulus: jutustusi bioloogia ajaloost. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 511 lk.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karl Ernst von Baer |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Karl Ernst von Baer |
- J. F. v. Recke, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Nachträge 1859–1861
- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Karl Ernst von Baer Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA