Khoisani keeled

Khoisani keelteks nimetatakse Lõuna-Aafrikas (Lõuna-Aafrika Vabariik, Namiibia, Angola ja Botswana) ning Tansaanias kõneldavaid keeli, milles on imihäälikuid ning mis ei kuulu Nigeri-Kordofani, Niiluse-Sahara ega Afroaasia keelte hulka. Khoisani keeltel puudub sugulus, vaid hõlmavad keeleliiduna vähemalt kolm keelkonda ning mõned isoleeritud keeled. Seega on võimatu rekonstrueerida khoisani keeltele ühist algkeelt. Varem arvati need keeled või osa neist ühtsesse khoisani keelkonda.

Khoisani keelte leviala (märgitud kollasega)

Khoisani keeli kõnelevad rahvad on bušmanid (sanid), hotentotid (khoid), damarad ja namad. Tansaanias on veel hatsad ja sandaved. Kõnelejate koguarvuks hinnatakse 150 000.

Khoisani keeltele on iseloomulikud imihäälikud ja suur foneemide arv (rekord on hoo keele käes: 164 foneemi). Tüüpilised on ka nominaalklasside süsteemid.

Enne bantude ekspansiooni elasid khoisanite rühmad ka Aafrika põhjapoolsematel aladel. Nendelt võtsid mõned bantu keeled Lõuna-Aafrikas ning võib-olla ka Keenias kõneldav dahalo keel imihäälikud üle, kuid neid keeli ei arvata khoisani keelte hulka, sest nad kuuluvad teistesse keelkondadesse. On olemas vaieldav hüpotees, et imihäälikud on relikt inimkonna "ürgkeelest".^[1]

Khoisani keelte keelkonnad

Khoisani keelte seas saab võrdleva keeleteaduse meetoditega leida järgmised keelkonnad ja isoleeritud keeled.

Hatsa keel

hatsa keel (isolaat, 800 kõnelejat Tansaanias)

Sandave keel

sandave keel (isolaat, 40 000 kõnelejat Tansaanias)

Keskkhoisani keeled (kvadi-khoe keeled)

kvadi keel^[2]
khoe keeled (keskkhoisani keeled)
- khoekhoe keeled (hotentoti keeled)
  - nama keel (250 000 kõnelejat, murdekontiinum, sisaldab damara keelt, aakhoe keelt ja haikomi keelt)
  - eini keel (välja surnud)
  - lõunakhoekhoe keeled (lõunahotentoti keeled)
    - korana keel (6 kõnelejat, väljasurev)
    - hiri keel (90 kõnelejat, murdekontiinum, väljasurev)
- kalahari keeled kaotavad osaliselt imihäälikud
  - idakalahari keeled
    - šua keel (6000 kõnelejat, murdekontiinum, sisaldab deti murret, Tsʼixa, ǀXaise ja Ganádi murret
    - tsoa keel (9300 kõnelejat, sisaldab Cirecire

ja Kua murret)

- - läänekalahari keeled
    - khoe keel (11 000 kõnelejat, murdekontiinum, sisaldab ǁAni ja Buga murret)
    - naro keel (14 000 kõnelejat, murdekontinum)
    - gvii-gana keeled (4500 kõnelejat, murdekontinum, sisaldab gvii keelt, Gǁana keelt ja ǂHaba keelt)

Lõunakhoisani keeled

Lõunakhoisani keelte kahest põhiharust kõneldakse tänapäeval veel kummastki ühte keelt.

ǃUi keeled
- nuu keel (5 kõnelejat Lõuna-Aafrika Vabariigis, väljasurev)
- Xam
- Vaal-Oranje: ǂUngkue, ǁŨǁʼe
- Outliers: ǁXegwi, ǃGãǃne
Taa keeled
- ida: hoo keel (4200 kõnelejat, põhiliselt Botswanas)
- lääs: Nǀamani, Nǀuǁen
- Nosopi alamjooks: ʼAuni, ǀHaasi

Põhjakhoisani keeled

Ju

Ju keel on umbes 45 000 kõnelejaga murdekontiinum. Selle tuntumate murrete hulka kuuluvad ning Juǀʼhoan ehk ǂKxʼauǁʼein.

ǂHõã (200 kõnelejat Botswanas)^[2]

Võimalikud sisesuhted

Põhja- ja lõunakhoisani keeltel ning ǂHõã keelel on eriti palju tüpoloogilisi ühisjooni, mis ei pruugi tuleneda sugulusest, näiteks põhisõnajärg SVO ning vähene fleksioon erinevalt keskkhoisani keeltest, kus on põhisõnajärg SOV ning rikkalik fleksioon.

Güldemann/Elderkin peavad keskkhoisani keeli ja kvadi keelt sugulasteks ning oletab, et ka sandave keel kuulub sellesse keelkonda. Pidepunktideks on nt ainsuse isikulised asesõnad (neid keeli oletatakse pärinevat kvadi-khoe algkeelest.^[3]

Asesõna	Sandave keeles	Kvadi-khoe algkeeles
Ainsuse esimene isik	tsi	ti (kvadi tʃi*)
Ainsuse teine isik	ha-	*sa
Ainsuse kolmas isik (tüvi)	he-	*xa- (kvadi ha-)
Ainsuse kolmas isik (järelliide)	-w(e), -m	*-V^[ees] (eesvokaal) (khoe -bV, -mV)
Ainsuse 3. isik (naissugu, järelliide)	-su	*-V^[ees] (eesvokaal) (khoe -sV)

Vaata ka

Viited

↑ Ülevaate argumentidest annab Hartmut Traunmülleri artikkel Clicks and the idea of a human protolanguage. – PHONUM, 9, 2003, lk 1–4]
↑ ^2,0 ^2,1 T. Güldemanni ja R. Voßeni järgi (Heine/Nurse 2000) isolaat.
↑ Tom Güldemann, Edward D. Elderkin. On external genealogical relationships of the Khoe family.

Kirjandus

Joseph H. Greenberg. Africa as a linguistic area. – William R. Bascom, Melville J. Herskovits (toim). Continuity and change in African cultures, University of Chicago Press 1959, lk 15–27.
Isaac Schapera. The Khoisan Peoples of South Africa – Bushmen and Hottentots, Routledge: London 1960.
Otto Köhler. Die Khoe-sprachigen Buschmänner der Kalahari. – Forschungen zur allgemeinen und regionalen Geschichte (Festschrift Kurt Kayser), Steiner: Wiesbaden 1971.
E. O. J. Westphal. The click languages of Southern and Eastern Africa. – T. A. Sebeok (toim). Current Trends in Linguistics, kd 7: Linguistics in Sub-Saharan Africa, Mouton: Berlin 1971.
J. C. Winter. Die Khoisan-Familie. – Bernd Heine, Thilo C. Schadeberg, Ekkehard Wolff (toim). Die Sprachen Afrikas, Buske: Hamburg 1981, lk 329–374.
Rainer Voßen. Die Khoe-Sprachen: ein Beitrag zur Erforschung der Sprachgeschichte Afrikas, Köppe: Köln 1997.
Yvonne Treis. Names of Khoisan languages and their variants. – Matthias Schladt (toim). Language, identity, and conceptualization among the Khoisan, Köppe: Köln 1998.
Tom Güldemann, Rainer Voßen. Khoisan. – Bernd Heine, Derek Nurse (toim). African Languages: An Introduction, Cambridge University Press, 2000, lk 99–122.

Välislingid

Ethnologue, Languages of the World: Khoisan (language family tree)
Die älteste Sprache der Menschheit, netzeitung.de
Der erste Zungenschlag, Die Zeit, 27. märts 2003

[1] Ülevaate argumentidest annab Hartmut Traunmülleri artikkel Clicks and the idea of a human protolanguage. – PHONUM, 9, 2003, lk 1–4]

[ReferenceA-2] 2,0 ^2,1 T. Güldemanni ja R. Voßeni järgi (Heine/Nurse 2000) isolaat.

[3] Tom Güldemann, Edward D. Elderkin. On external genealogical relationships of the Khoe family.

[1]

[2]

[3]