Kosmopolitism
See artikkel on ühiskondlikust nähtusest; kosmopolitismi kohta biogeograafias vaata artiklit kosmopoliidid (bioloogia) |
Kosmopolitism (kreeka keelest kosmopolitēs 'maailmakodanik') on mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul.
Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtluskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne.
Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi.
Kosmopolitismi vastandiks on natsionalism.
Vaata ka
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Kosmopolitism |