Kungsholmen

See artikkel räägib saarest Stockholmis; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kungsholmen (täpsustus)

---

Kungsholmen on saar Rootsis Mälareni järves, Stockholmi südalinnas Riddarfjärdenist põhja pool. See kuulub Upplandi maakonda.

Kungsholmen

Saart ümbritsevad Riddarfjärden, Mariebergsfjärden, Essingefjärden, Tranebergssund, Ulvsundasjön, Karlbergskanalen, Karlbergssjön, Barnhusviken ja Klara Sjö. Kungsholmenist lõunas on Södermalmi, Långholmeni ja Lilla Essingeni saar. Mandriosa jääb läände (Brommalandet), põhja (Solna) ja itta (Norrmalm).

Linnaosa on loodud 1926. aastal.

Kungsholmeni idaosa on lauge, kuid lääneosa on künklik, kõrgeim punkt on 47 meetrit üle merepinna (Stadshagsplan). Rannajoone pikkus on 8900 meetrit.

Saar moodustab suurema osa Kungsholmeni linnaosapiirkonnast, kuhu kuuluvad ka Essinge saared. Saarel asub viis linnaosa Kungsholmeni linnaosa, Marieberg, Fredhäll, Kristineberg ja Stadshagen.

Saar on mandri ja teiste saartega ühendatud 11 sillaga:

• Norrmalmist:
  • Stadshusbron
  • Klarabergsviadukten
  • Kungsbron
  • Blekholmsbron
  • Barnhusbron
  • Sankt Eriksbron
• Solnast:
  • Ekelundsbron
• Bromma linnaosapiirkonnast:
  • Tranebergsbron
• Lilla Essingenilt:
  • Mariebergsbron
  • Fredhällsbronilt (osa Essingeledenist)
• Södermalmist:
  • Västerbron

Saare arhitektuuriliste vaatamisväärsuste seas on Kristinebergi loss (umbes 1750), Stockholmi raekoda (Ragnar Östberg, 1911–1923), Stockholmi kohtumaja (1909–1915), funktsionalistlikud hooned järve ääres Norr Mälarstrandil, juugendstiilis hooned Sankt Eriksbroni silla kõrval, Dagens Nyheteri torn (1864) ja Västerbroni sild (1935).

Saare lääneosa on elamurajoon, idaosas on valdavad eraettevõtted ja haldusasutused, sealhulgas raekoda, kohtumaja, politsei peahoone ja riigiarhiiv. Saarel asuvad ka Rootsi suurte ajalehtede Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet ja Aftonbladet toimetused.

Ajalugu

15. sajandil elasid saarel frantsisklased ning saare nimi oli Munklägret ('munkade laager'). Saart nimetati ka Västermalmiks. Ordu rajas Rålambshovis tellisevabriku ja elatus veel kalapüügist ning põlluharimisest.

1527. aastal läks saar seoses reformatsiooniga Rootsi krooni omandisse.

Esimene hoonestus tekkis Kungsklippani ja Kronobergeti vahelisse orgu. Käsitööliste töökojad ja vabrikud rajati ranna äärde. 1645. aastal sai Munklägret esimese silla.

1672. aastal sai saare nimeks Kungsholmen ja seal moodustati omaette kogudus. 1926. aastal moodustati Kungsholmeni linnaosa, mis hõlmas kogu saare.

1938. aastal jagati saar praeguse viie linnaosa vahel.

1. jaanuarist 1997 kuulub saar Kungsholmeni linnaosapiirkonda.

Kungsholmeni saare panoraam Södermalmist vaadatuna. Parempoolses osas asub raekoda