Kurd
|
See artikkel räägib geoloogia mõistest; rahva kohta vaata artiklit Kurdid; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kurd (täpsustus) |
Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.
Enamasti on kurrud tekkinud algselt tasapinnalise kihi deformeerumisel survepingete väljas. Tavaliselt tekivad kurrud orogeneesi ehk mäetekkeprotsessi käigus. Kurrud on plastsed deformatsioonid ning saavad seetõttu tekkida sügaval maakoores, kus kivimid on kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu plastilisemad. Maakoore hapramas ülaosas tekivad kurdude asemel peamiselt murrangud.
Kurrud võivad tekkida ka mittetektooniliselt. Näiteks kompaktsioon ehk setete tihenemine võib viia kurru tekkeni, sest erinevad setted tihenevad erineval määral, mistõttu võib nende kohal olev algselt enam-vähem tasapinnaline kiht saada kurrutatud välimuse.
Kurru elemendid
Kurru külgi nimetatakse tiibadeks (ingl limbs) ja neid ühendab šarniir (ingl hinge) Kurru suurim kõverus asub šarniiri kohal. Kurru hari (ingl crest) on kõige kõrgem koht ja nõgu (ingl trough) kõige madalam koht. Pöördepunkti (ingl inflection point) kohal kurru tiival muudab kaardumine suunda. Sümmeetrilistel kurdudel on pöördepunkt tiiva keskpunkt. Ülepaindepunktid piki kurrutatud pinda moodustavad šarniirijoone. Šarniirijoone suund ja lasundikalle (ingl plunge) annavad informatsiooni kurru orientatsioonist. Telgpind (ingl axial plane) ühendab kurru kihipindade šarniirijooned. Telgpinda kasutatakse kurru orientatsiooni kirjeldamiseks (rõhtsiht ja kalle, ingl strike ja dip). Kurru telg (ing fold axis) on kujutletav sirge joon, mis järgib kurru kuju.