Läti vapp

Läti vapi kilbi vasakul alumisel väljal on Kuramaa vapp, paremal alumisel Liivimaa (st. Vidzeme) vapp ning ülemine väli tõusva päikese kujutisega tähistab Latgalet, millel Läti vapi loomise ajal oma vappi polnud. Tõusvat päikest kasutasid Esimeses maailmasõjas Venemaa sõjaväes sõdinud Läti kütid. Päikesel on 17 kiirt, mis sümboliseerivad 17 tollast Läti maakonda.

Läti Vabariigi väike vapp

Läti Vabariigi suur vapp

Kuramaa vapil on punane lõvi hõbedasel väljal ja Liivimaa vapil hõbedane greif punasel väljal. Lõvi esines Kurzeme ja Zemgale sümbolina juba 1569. Greif esines Liivimaa sümbolina veelgi varem, 1566, kui tänapäeva Vidzeme ja Latgale läksid Leedu võimu alla.

Kolm viieharulist tähte märgivad kolme ajaloolist Läti osa Vidzemet, Kurzemet ja Latgalet. Sama tähendusega on need tähed ka Riias asuval vabadussambal.

Ajalugu

Läti vapp võeti ametlikult vastu 16. juunil 1921. Selle kujundas läti kunstnik Rihards Zariņš.

Nõukogude okupatsiooni ajal kasutati Lätis Läti NSV vappi. 1990 võeti taas kasutusele 1918. aasta vapp.

Kasutamine

Läti vapi kasutamine on rangelt reglementeeritud. Lisaks suurele ja väikesele vapile on Lätil ka "lisanditega väike vapp" (papildinātais mazais valsts ģerbonis), millel väikest vappi ümbritsevad kaks tammeoksa. Niisiis on vapist kokku kolm versiooni.

Läti suurt vappi kasutavad Läti president, parlament, peaminister, valitsus, ministrid, ülemkohus ja peaprokurör, samuti Läti diplomaatilised ja konsulaaresindused.

Lisanditega väikest vappi kasutavad parlamendi fraktsioonid, valitsus ja need institutsioonid, mis on valitsuse ministrite otsese või kaudse juhtimise all.

Väikest vappi kasutavad ülejäänud valitsusasutused, kohalikud omavalitsused ja haridusasutused ametlikes dokumentides.