Laskesport

Laskesport on spordiala, milles lastakse käsitulirelvast või õhkrelvast märki seisva või liikuva märklehe või lendava märgi pihta.

Ajalugu

Varaseimad andmed käsitulirelvadest pärinevad 14. sajandist. Järgmistel sajanditel täiustati käsitulirelvi mitmeti. Tähtsaimad leiutised olid püssiraua vintlõige (1493), nõelsüüde (1827), metallpadrun (1866) ja suitsuta püssirohi (19. sajandi keskel). Esimesed püstolid võeti kasutusele 16. sajandil, 19. sajandi lõpu käsitulirelvadel oli juba tänapäevane kuju.

Varaseimad teadaolevad võistlused toimusid 1472. aastal Zürichis; märgi läbimõõt oli 2,5 küünart (umbes 113 cm), lasti 230 sammu (umbes 170 m) kauguselt. Esimene rahvuslik ühing oli 1824. aastal Aaraus asutatud Šveitsi Laskurite Liit. Teistes Euroopa maades ja USA-s hakkas laskesport arenema 19. sajandi lõpul.

Esimesed MM-võistlused korraldati 1897. aastal Lyonis. Kavas oli laskmine vabapüssist 300 meetri kauguselt lamades, põlvelt ja püsti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis Argentina kindral Pablo Riccheri 1903. aastal igavesti rändavaks auhinnaks 28 kg kaaluva hõbedast nn Argentina karika Copa Argentina. Karika on üldse võitnud 8 riigi sportlased, nendest kõige rohkem (20 korda) on selle võitnud Šveitsi laskurid. USA (10 võitu); NSV Liit (6 võitu); Eesti, Soome (2 võitu); Valgevene, Tšehhi ja Norra 2006. aastal (kõigil 1 võit).

Argentina karika on võitnud kahel korral ka Eesti laskurite vabapüssi meeskond, 1937. aasta maailmameistrivõistlustel Helsingis ja 1939. aastal Luzernis, mõlemad uute maailmarekorditega. 1930. aastate lõpus kuulusid eesti laskurid maailma laskespordi absoluutsesse tippu.

Üheksast esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas olnud spordialast oli 1896 Ateenas kõige rohkem osalejaid just laskmises.

Laskevõistlus 1900. aasta olümpiamängudel

1900. aastal lisati MM-võistluste programmi laskmine vabapüstolist, 1911. aastal armeepüssist ja 1929. aastal väikepüssist. 1929. aastal võeti kavva ka hirvelaskmine. 1897–1914 ja 1921–1931 (välja arvatud 1926) peeti MM-võitlusi igal aastal, 1931–1939 ja 1947–1954 kahe aasta tagant (1949–1952 oli vaheaeg kolm aastat), aastast 1954 on võisteldud täisprogrammiga iga nelja aasta järel olümpiamängude vahepeal. Naiste MM-võistlustega tehti algust 1958. aastal Moskvas. EM-võistlusi on korraldatud nii meestele kui ka naistele aastast 1955.

1907. aastal asutati Zürichis Rahvusvaheline Laskmisliit (Union Internationale de Tir, UIT, inglise keeles ISSF), mille peakorter asub Münchenis.

Laskmine on ala, kus vanusel pole nii suurt tähtsust kui enamikul teistel, kehalist võimekust nõudvatel spordialadel. Barcelona mängudel 1992 võitis meeste 50 m püstoliharjutuse 17-aastane Konstantin Lukaštšik, hõbeda sai aga 58-aastane rootslane Ragnar Skånaker.

Naised hakkasid olümpiamängudel meestest eraldi võistlema alles 1968. aastal. Ateenas oli kavas kolm ala – spordipüssi lamadesasend (50 m), liikuv märklaud ja olümpiakiirlaskmine –, milles võistlevad ainult mehed.

USA laskesportlane Nancy Johnson õhupüssiga 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys

Vaata ka

Kirjandus

10 m õhupüssilaskmise märkleht

"Iga pauk pihta", Eesti Spordimuuseum 2006
Aleksander Parts (1896-1934), major, „Laskuri algkool”, (1933, Tallinn, Ühiselu), ISBN 9789949262199 (PDF), ESTER, URRAM, Lugeja.ee, DIGAR, pdf, vt ka Laskuri käsiraamat. I vihk, Õppelaskmine (1931)
Jaak Valdre, „Eesti laskesport Argentiina karika valguses” (2006, Põltsamaa, Vali Press), ISBN 9789949137008

Välislingid

Eesti Laskurliit
Euroopa Laskeliidu Konföderatsioon (ESC – European Shooting Confederation)
Rahvusvahelise Laskeliidu koduleht (ISSF - International Shooting Sport Federation)
Tipplaskurite maailm kummastab eripäraga 2. märts 2005, etvsport.ee
EOK treenerite koolituse õppekavade ja õppematerjalide register: Laskmine