Lendva

Lendva (ka äkiline, rabandus, rabatis, läbilööja jms) on sellise terava valu rahvapärane nimetus, mis tekib äkki kas nimmepiirkonnas (lumbaago) või mujal. Sama rahvapärane nimetus võib tähendada ka ootamatut südamerabandust^[1].

Rahvapärimuse kohaselt on lendva põhiliselt kahe terava otsaga peerg^[1] või Lõuna-Eestis nool, mis on nõia tehtud ja lennutatud koduloomade, vahel ka inimeste pihta kohe surmamiseks või äkilise valu tekitamiseks. Kohati oli levinud ka ettekujutus, et lendvat või rabandust põhjustab suur nõel, õlepea või puupulk, mille saadab välja pahasoovija-vihavaenlane või kiuslik naaber, kes haub kättemaksu.

Rabanduseks kutsuti lisaks raskesti ravitavaid või peaaegu ravimatuks peetavaid haigusi, mis rabasid inimest või looma kas nõia saadetud või iseseisva haigusehaldjana. Rabandust oskasid teha nõiad, nagu ka seda arstida. Usk lendva- ja rabandusesaatjatesse nõrgenes kiiresti 19. sajandil, kauem püsisid kasutuses aga rahvameditsiini ja rahvaveterinaaria võtted, samuti lendvat tõrjuv sõnamaagia ja palved^[1].

Lendva, ka lendaja või lennus, esineb põhjaeesti murdeis kohati varavedaja ehk tulihänna tähenduses.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 140

Välislingid

[Rahvakultuuri_leksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 140

[1]