Loit Reintam
Loit Reintam (12. novembril 1929 Tallinn[1] – 17. jaanuar 2010 Tartu[2]) oli eesti mullateadlane ja ökoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).[1]
Elulugu
muudaReintam lõpetas 1949 Tallinna 10. Keskkooli, 1954 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomina ja 1957 samas aspirantuuri. 1960 kaitses ta samas põllumajanduskandidaadi kraadi väitekirjaga "Kagu-Eesti mullastik". 1973 sai ta põllumajandusdoktori kraadi Novosibirskis NSVL TA Siberi osakonnas väitekirjaga "Автоморфное почвообразование на моренах и двучленных породах Эстонии". [1] 1977 sai ta professorikutse.[3]
1953–1999 oli Reintam EPA/EPMÜ õppejõud: 1957–1963 mullateaduse ja agrokeemia kateedri assistent ja vanemõpetaja, 1963–1977 dotsent, 1965–1969 ja 1970–1992 kateedri juhataja, 1969–1970 vanemteadur, aastast 1977 professor, 1992–1994 ökoloogia ja agrokeemia õppetooli professor ja juhataja, 1994–1999 mullateaduse ja agrokeemia instituudi professor, aastast 1999 emeriitprofessor. Ühtlasi oli ta 1958–1993 Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud, 1986–1992 Juhtimise Kõrgema Kooli professor, 1964–1991 Üleliidulise Mullateaduse Seltsi Eesti filiaali esimees, 1990–1997 Eesti Teadusfondi nõukogu liige (1993–1997 aseesimees), 1997–2003 haridus- ja teadusministeeriumi teaduskompetentsi nõukogu liige, aastast 1978 Rahvusvahelise Mullateaduse Liidu ja aastast 1991 Euroopa Mullakaitse Seltsi liige.
1990. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.[1] Kuulus akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda.
Teadustöö
muudaLoit Reintami peamised uurimisvaldkonnad olid Eesti ja Euraasia mitme piirkonna (Kaug-Ida, Lääne- ja Ida-Siber, Kesk-Vene kõrgustik) muldade genees, ökoloogia, geograafia, klassifikatsioon ja kaardistamine, mineraalne, keemiline ja granulomeetriline koostis, huumus ja selle koostis, taim-muld-süsteemide talitlused, mullateaduse ajalugu, metsa- ja agromullateaduse rakenduslikkus ning õpetamine. Mullauurimise eesmärgil viibis ja töötas ta enam kui 30 riigis. Reintam oli mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige. Ta avaldas üle 500 teadustrükise ja 200 aimeraamatut.[1] Loit Reintami loenguid erinevatest mullateaduse harudest, ökoloogiast ja keskkonnakaitsest on kuulanud nii Eesti Maaülikooli kui ka Tartu Ülikooli ja Juhtimise Kõrgema Kooli üliõpilased. Tema käe all on kirjutatud diplomitöid, ta on juhendanud kandidaadi- ja doktoritöid.[3]
Tunnustus
muuda- 1989 – Eesti NSV teeneline teadlane
- 1990 – valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1998 – Valgetähe III klassi teenetemärk
- 2004 – Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 2007 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
- 2007 – Eesti Teaduste Akadeemia Karl Ernst von Baeri medal
- 2010 – valiti Eesti Mullateaduse Seltsi auliikmeks (postuumselt)
Teoseid
muuda- "Mullateadus" (koostaja ja kaasautor). Tallinn, 1962
- "Pedogenesis on the Moraines and Two-Membered Deposits in Estonia" // "EPA teaduslike tööde kogumik" 75 (1971)
- "Chemical Composition of Brown and Brown Pseudopodzolic Soils" // "Estonian Contributions to the IBP II" Tartu, 1971
- "A New Approximation to the Soil Typology in the Estonian S.S.R." // "Some Aspects of Botanical Research in the Estonian S.S.R" Tartu, 1975
- "Genetic Characteristics of Soils on Red-Brown Moraine Compared by the Substance Balance Method" // Soviet Soil Science 17 (1985) 5
- "About the Effect of Afforestation on the Luvisol Characteristics" // "Forest Soils and Modern Soil Management" Charbin, 1990
- "Mulla energeetikast" // "Kaasaegse ökoloogia probleemid. Ökoloogia ja energeetika" Tartu, 1991
- "Muld ökosüsteemis ja tema kaitse" // "Mullakaitse probleeme Eestis" Tallinn, 1991
- "Soil Formation on Islands of Various Ages in the West Estonian Inland Sea (Moonsund Strait)" // Eurasian Soil Science 24 (1992) 4
- "Development of soil organic matter under pine on quarry detritus of open-cast oil shale mining" (kaasautor). // Forest Ecol. and Manag. 171 (2002) 1–2
- "Large-scale soil maps and a supplementary database for land use planning in Estonia" (kaasautor). // Journal of Plant Nutrition and Soil Science 166 (2003) 2
- "Taim-muld süsteem on elu alus" // "Muld ökosüsteemis, seire ja kaitse" (toim L. Reintam), Tartu-Tallinn, 2004
- "Soil formation on reddish-brown calcareous till under herbaceous vegetation during forty years" // Estonian Journal of Earth Sciences 56 (2007) 2
- "Kummardus mullale" (koostanud A. Astover), Tartu: Ilmamaa, 2018 (Loit Reintami artiklite kogumik)
Isiklikku
muudaLoit Reintam oli talupidaja poeg ja Aimu Reintami vend.[1]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
- ↑ Kadri Masing "Suri akadeemik Loit Reintam" EPL, 18. jaanuar 2010
- ↑ 3,0 3,1 Loit Reintam Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
Kirjandus
muuda- "Eesti entsüklopeedia" kd 8, lk 86; kd 14, lk 423
- "Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981". Trt 1981, lk 44
- "Eesti Põllumajanduse Akadeemia töötajad ja vilistlased 1981–1990". Trt 1991, lk 37–38
- ETA Toimetised. Bioloogia 39/4 (1990)
- Agraarteadus (1990) 1, lk 127–128
- "Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995". Trt 1996, lk 42–43
- "Loit Reintam. Personaalnimestik 1953–1997". Tartu 1998
- "Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998". Tallinn 1998, lk 106–107
- "Eesti majanduse biograafiline leksikon". Tallinn 2000, lk 418–419
Välislingid
muuda- Loit Reintam Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- Kadri Masing "Suri akadeemik Loit Reintam" EPL, 18. jaanuar 2010
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, märksõna ""Reintam, Loit""