Mieszko I

Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960. aastast kuni surmani 992. aastal. Ta kuulus Piastide dünastiasse, oli Siemomysłi poeg ja Lesteki pojapoeg.

Tema lapsed olid nii esimene kroonitud Poola kuningas Bolesław I Vapper kui ka (tõenäoliselt) Põhjamaade kuninganna Świętosława (Sigrid), kelle poeg oli omakorda Taani, Norra, Inglismaa ning osa Rootsi kuningas Knud Suur.

Poola esimese ajaloolise valitsejana peetakse Mieszko I Poola riigi sisuliseks loojaks. Ta jätkas oma isa ja isapoolse vanaisa poliitikat, kes valitsesid paganlikke hõime tänapäeva Suur-Poola aladel. Liitude ja sõjalise jõu abiga laiendas Mieszko varasemaid vallutusi, alistades oma valitsusaja alguses Kuyavia ning usutavasti ka Ida-Pommeri ja Masoovia. 990 vallutas äsjane Piastist hertsog Mieszko I suure osa Sileesiast. Suurema osa oma võimulolekust veetis Mieszko I sõdades Lääne-Pommeri pärast, vallutades selle lõpuks kuni Oderi jõe alamjooksuni. Viimastel eluaastatel võitles Mieszko I ka Böömi riigiga, võites sellelt Ülem-Sileesia ja arvatavasti ka Väike-Poola.

Mieszko I ühendas oma võimu alla keelelt ja kultuurilt lähedased slaavlaste hõimud, kes elasid Odra ja Bugi ning Läänemere ja Karpaatide vahel: polaanid, kes elasid Warta jõgikonnas, hõimukeskusega Gniezno linnuses; lehhiitide hõimud; kujaavlased keskusega Kruszwicas, Masoovia (poola keeles Mazowsze) (keskus Plock), Ledzie Sandomierziga, Pommeri (poola Pomorze) (Gdańsk ja Wolin), Sileesia hõimud (Wroclaw, Opole ja Legnica) ning vislaanid (Kraków) st esimest korda enamiku nüüdse Poola alast ning rajas Poola riigi Piastide dünastia juhtimisel.

Mieszko I abiellumine 965. aastal Böömimaa Přemyslite suguvõsa printsessi, Tšehhi kuningatütre Dobrawaga (Dąbrówka) ning Mieszko I ristimine ristiusku 966. aastal asetasid tema riigi läänekristluse mõjualasse. Saksi Idamarki markkrahv Gero sundis sõjaga tunnistama Mieszko I vasallisõltuvust Saksa-Rooma keiser Otto I-st ja maksma talle andamit. 966. aastal hõivas Mieszko I, Otto I vasallina Pommeri.

Vürst Mieszko I rajas ühe oma linnustest Poznańisse (riigi esimeseks keskuseks sai Gniezno) ja tõi Poznańisse ka Poola pealinna. 968. aastal astus Poznańis ametisse esimene Poola piiskop Jordan. Lisaks suurtele vallutustele, mis panid aluse Poola tulevikule, saavutas Mieszko I kuulsuse ka sisereformidega, mis laiendasid ja parandasid nn sõjamonarhiat.

Säilinud allikate andmeil oli Mieszko I tark poliitik, andekas väejuht ja karismaatiline valitseja. Mieszko I kasutas edukalt diplomaatiat, sõlmides liidu kõigepealt Böömimaa, seejärel Rootsi ning Saksa Rahva Püha Rooma Riigiga. Mieszko noorem tütar Świętosława, abiellus algul Rootsi kuninga Erik VI-ga ja hiljem Taani kuninga Svend Harkhabemega.

Välispoliitikas asetas ta kodumaa huvid esikohale, sõlmides kokkuleppeid isegi varasemate vaenlastega. 991. aastal andis Mieszko oma riigi formaalselt paavsti Johannes XV kaitse alla, et leida kaitset Saksa ja Tšehhi valitsejate rünnakute vastu. Surres jättis ta poegadele suuresti kasvanud maa, mil oli Euroopas kindel koht.

"Dagome" nime all esineb Mieszko I ka umbkaudu 1085. aastast pärinevas dokumendis nimega "Dagome Iudex", mis mainib Mieszko maa kinkimist või pühendamist paavstile peaaegu sajand varem.

Eelnev '	Poola vürst 960–992	Järgnev Poola kuningas Bolesław I Chrobry

Mieszko I

Vaata ka