Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Vikipeedia

Miina Härma Gümnaasium

Tartu keskkool

Miina Härma Gümnaasium on Eesti vanim eestikeelne gümnaasium, mis tegutseb alates 1920. aastast ning pakub tänapäeval põhi- ja keskharidust.

Miina Härma Gümnaasium
Koolihoone (2012)
Asutatud 1906
Kooli tüüp gümnaasium
Direktor Ene Tannberg (2006–)
Asukoht Tartu, Tartumaa
Aadress Tõnissoni tänav 3
Koordinaadid 58° 22′ 36″ N, 26° 42′ 32″ E
Koduleht miinaharma.ee

Kooli asutamine

muuda

Eestikeelse gümnaasiumi rajamise mõte tekkis eesti haritlaste hulgas 19. sajandi lõpul. Nende peamiseks mureks oli tõsiasi, et Eesti haritlaskond suhtles omavahel valdavalt saksa keeles, millele 1880. aastate lõpul lisandus venestamise surve. 1887. aastal Vene tsaari otsusel loodi rahvakoolide inspektori ametikoht, et hakata kohalikke koole üle viima venekeelsele õppele. 1888. aastal avati Eesti Aleksandrikool Põltsamaa lähedal selle eestvedajate suureks nördimuseks samuti venekeelsena. Eesti haritlaste saksastumise ja venestumise pidurdamiseks nägid Jakob Hurt, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson jt võimalust omakeelse gümnaasiumi rajamises.[1]

Eestikeelse gümnaasiumi ja eesti haridusseltsi asutamist arutati juba 1903. aastal. 1905. aastal kohtus dr. Oskar Kallas Riia õpperingkonna kuraatoriga ja sai selleks põhimõttelise nõusoleku. Samal ajal alustas Jaan Tõnisson oma ajalehes "Postimees" kihutustööd emakeelsete koolide rajamiseks. Pärast 1905. aasta revolutsiooni püüti Vene riiki veidi liberaliseerida. 1906. aastal kinnitas Vene tsaar Nikolai II Riiginõukogu otsuse, millega anti luba avada "kohalikus" keeles toimuva õppega erakoole. 1906. aastal otsustasid emakeelse kooli rajamise eestvedajad avada selle tütarlaste gümnaasiumina.[1]

Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts (hiljem "Noorsoo", lühend ENKS), mis oli vajalik eelaste kooli avamisele, registreeriti Riias 30. juunil (vkj) 1906. aastal. ENKS esimeheks sai arst ja hilisem Tartu Ülikooli rektor Heinrich Koppel. Sama aasta suvel kinnitati kooli põhikiri, kuigi õpilaste registreerimine algas juba varem. Asutatav kool ei saanud riigigümnaasiumidega võrdseid õigusi ja lõpueksamid tuli sooritada mõne riikliku kooli juures. Seetõttu tuli ka sisuliselt gümnaasiumi õppekavaga töötanud kool ametlikult ENKS Tütarlaste Keskkooliks nimetada.[1]

Eksamitega võeti 1906. aastal vastu esimesed 48 õpilast. Kool hakkas tegutsema Tartu Ülikooli peahoone kõrval asunud majas aadressil Jaani tn 24. Esimese koolijuhatajana tegutses ilma palgata Oskar Kallas. Õpetajaks kutsuti Antonie Epler, Sinaida Svetšnikova, Helmi Niggol, Hans Valk ja võimlemisõpetaja Arens ning kooliarstiks dr. August Schulzenberg. Avaaktus peeti 1. septembril (vkj) 1906. aastal.[1]

Esimesed tegevusaastad 1906–1918

muuda

Jaani tänaval tegutses kool vaid ühe õppeaasta. 1907. aastal koliti nn Jekimovi majja Tiigi tn 74. 1916. aastal loodeti kolida oma majja Viljandi (Tõnissoni) tänavas, mis valmis 1915. aastal arhitekt Georg Hellati projekti järgi. See aga ei õnnestunud, sest oli alanud Esimene maailmasõda ja hoonesse paigutati Austria sõjavangid. Kuna 1916. aastal oma koolimajja veel kolida ei saanud, algas õppetöö Fortuuna tn 6 asunud kommertskoolis ja H. Margensi kaubanduskoolis. Osa nooremaid klasse kolis Holmi tn 12. Oma majja ei saanud veel kolida ja järgneval kahel sõja-aastal. 1917. aastal kolis sinna sõjaväehaigla ning 1918. aastal võtsid hoone enda käsutusse Saksa ja seejärel lühemaks ajaks Nõukogude okupatsioonivõimud. Pärast seda tuli hakata koolimaja õppetöö tarbeks korrastama ning kuni 1920. aasta lõpuni tuli tegutseda Treffneri gümnaasiumi hoones Rüütli tänaval.[1]

Esialgu koosnes tütarlaste keskkool ettevalmistusklassidest ja seitsmest põhiklassist. 1912. aastaks jõuti gümnaasiumihariduse omandamiseks minimaalselt vajaliku kümneaastase kooliteeni. Alates 1913. aastast töötas koolis kolm ettevalmistusklassi, seitse keskkooliklassi ja üks täiendusklass, kokku 11 õppeaastat. Sellise pikkusega koolitee püsis kuni 1980. aastate lõpuni.[1]

Kehtestatud õppemaks oli sarnane teiste tolleaegsete erakoolidega 15–20 rubla aastas, kuid kuna kool ei tulnud rahaliselt toime, tõsteti seda 1913. aastal märkimisväärselt. Sellest hoolimata ei kujunenud see vaid jõukamate eestlaste peredest pärit tütarlaste kooliks. 1916. aasta statistika andmeil oli jõukamate vanemate (mõisapidajad ja -valitsejad, suurettevõtjad, arstid, õpetajad) laste osakaal 5-10%, mis ei ületanud vaesemate vanemate (töölised ja teenijad) laste osa, mis püsis 8–11% vahel. Kõige rohkem oli taluomanike, väikekaupmeeste ja käsitööliste lapsi – 27–34%, majaomanike lapsi oli kuni 6% ja haritlaste laste osakaal tõusis järgemööda 15%-ni. Päritolult olid esikohal Tartumaa lapsed ja Tartu linnalapsed, ülejäänud tulid kaugemalt Liivimaa kubermangust, vähesed Eestimaa kubermangust ja üksikud väljastpoolt Läänemere kubermange.[1]

Esimestel tegevusaastatel õpetasid koolis lühemat või pikemat aega Mihkel Kampmann (alates 1936 Kampmaa; usuõpetus, eesti keel, geograafia), kunstnik Kristjan Raud (joonistamine), Jaan Sarv (füüsika, matemaatika, looduslugu), Helmi Einberg (alates 1908 Põld, võimlemine, algklassid), luuletaja Villem Grünthal-Ridala (eesti keel ja kirjandus) ja helilooja Miina Hermann (alates 1935 Härma, muusikaõpetaja aastail 1917–1941).

Üldist

muuda

Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Eragümnaasium kolis oma majja 1920. aasta lõpus. 1940. aastal nimetati kool Tartu Linna 2. Keskkooliks. 1954. aastal reorganiseeriti kool segakooliks. Seoses Miina Härma 100. sünniaastapäevaga anti koolile 1964. aastal eesti esimese naishelilooja Miina Härma nimi.[2]

1961. aastal hakati koolis süvendatult õpetama inglise keelt. Koolis on lisaks humanitaarkallakule võimalus süvendatult õppida ka loodusteadusi.

Miina Härma Gümnaasiumis on kasutusel IB õppekavad Diploma Programme (11.–12. klass), Primary Years Programme (1.–4. klass) ning Middle Years Programme (5.–10. klass).[3]

Koostöös teiste Lõuna-Eesti koolidega osaleb kool igal aastal Viie Kooli Võistlusel.

Koolijuhatajad ja direktorid

muuda

Koolil on enam kui saja-aastase ajaloo jooksul olnud 18 juhatajat ja direktorit:[2]

Traditsioonid

muuda
  • Tamme teatejooks – klassidevaheline teatejooks Karu parki istutatud Tamme auks
  • Kooli aastapäeva tähistamine – "Miina otsib superstaari", fotojaht, sopsuvõistlus ja muud üritused
  • Kodanikupäeva väitlus – väitlus päevakajalisel teemal õpetajate ja õpilaste esindusvõistkondade vahel
  • Advendikontsert Tartu Ülikooli aulas – iga-aastane kontsert, kus osalevad vilistlased ja kõik kooli koorid
  • Jõulujumalateenistus – igal aastal pärast jõulupidusid toimuv jumalateenistus, kus esinevad kooli koorid
  • Miina Härma sünniaastapäeva tähistamine – iga aasta 9. veebruaril toimuv üritus, mille käigus kutsutakse vilistlasi kooli õpilastele loengut pidama
  • Kevadkontsert Vanemuise kontserdimajas – ühislavastus, mille käigus toimuvad lisaks näidendile ka kooli kooride, lauljate ja näitlejate etteasted
  • Direktori vastuvõtt – direktori tänuüritus ainevõistlustel kooli edukalt esindanud õpilastele[6]

Õpetajaid

muuda

Tuntud vilistlasi

muuda

Vaata ka

muuda

Kirjandus

muuda

Tannberg, Ene (koost.) 2006. Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi mälestused. Lood. Fotod. Tartu: Momo.

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Vahtre, Lauri (2006). "Sada aastat valgust ja varju. Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu". Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi. Tartu: Miina Härma Gümnaasium. Lk lk 17–152.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu kooli kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2010. Vaadatud 7. märtsil 2011.
  3. ↑ IB programmid
  4. ↑ 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
  5. ↑ 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
  6. ↑ "Traditsioonid". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2010. Vaadatud 24. veebruaril 2016.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Miina_Härma_Gümnaasium&oldid=6746318"