Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                

Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus. Norralased räägivad peamiselt norra keelt. Norras elab veidi üle 4 miljoni norralase.

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 70 norralast, neist 39 Tallinnas.[1]

Norralaste ajalugu

muuda

Esimesed inimesed saabusid Norra aladele 3. sajandil eKr. Tulijad tõid kaasa kodustatud hobused, põlluharimise, veisekarjad ja ratta. Viikingiajastul ühendas Norra esimene kuningas Harald Kaunisjuus Norra ühtseks riigiks, see sai võimalikuks pärast Hafrsfjordi lahingut, mille Haraldi sõjavägi võitis. 11. sajandil loobusid norralased paganlusest ja võtsid omaks kristluse.

Katk mõjus norralastele rängalt ja 60% rahvastikust suri. 1397. aastal moodustas Norra uniooni Taaniga. 1814. aastal pärast Taani-Norra kaotust, liitus Norra Rootsiga ja võttis omaks uue põhiseaduse. Norralaste rahvuslik ärkamine viis 1905. aastal iseseisvusreferendumini ja see omakorda lõppes Norra iseseisvumiseni. Nafta ja maagaasi avastamine Põhjameres 1960. aastal viis Norra rikastumiseni. Kuigi Norra kuulub NATOsse, lükkasid norralased 1972. aastal ja 1994. aastal referendumil tagasi Euroopa Liiduga liitumise. Tänapäeval on norralaste peamisteks probleemideks kasvava immigratsiooniga toimetulek ja vananev rahvastik.

Geograafiline jaotus

muuda

Norralased on tänapäeval laiali üle kogu maailma ja umbes 100 000 norralast elab alaliselt välismaal. Suurimad norralaste kogukonnad on USAs, Suurbritannias ja teistes Skandinaavia maades. Norra päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 10 miljonit, neist Ameerika Ühendriikides 4,5 miljonit ja Kanadas 432 000. Arvukalt norra päritolu inimesi elab veel Brasiilias, Argentinas, Tšiilis ja Rootsis. Norra viikingid asustasid 9. sajandil Fääri saared ja Islandi, neist kujunesid vastavalt fäärlased ja islandlased. Norra viikingid rajasid oma asulad ka Briti saartele, Normandiasse ja Gröönimaale. Norralaste lähedased sugulasrahvad on ka taanlased ja rootslased.

Kultuur

muuda

Norra kultuur on lähedaselt seotud maa ajaloo ja geograafilise paiknemisega. Norra ainulaadne talukultuur pole põhjustatud mitte ainult külmast kliimast ja ressursside vähesusest vaid ka iidsetest varaseadustest. 18. sajandil tekitas see tugeva rahvusromantilise liikumise, mida on tunda ka tänapäeva Norra keeles ja meedias. 19. sajandil puhkes oma identiteeti saavutada sooviv Norra kultuur õitsengule kirjanduses, kunstis ja muusikas.

Norra köök

muuda
  Pikemalt artiklis Norra köök

Norra kulinaariat on mõjutanud pikad merendus- ja põlluharimistraditsioonid. Mereandidest söövad norralased peamiselt värsket lõhet, heeringat, forelli jne. Mereande süüakse tasakaalustatult juustu, piimasaaduste ja leivaga. Tuntud Norra toidud on näiteks lutefisk, smalahove, pinnekjøtt, Krotekake ja fårikål.

Norra muusika

muuda
  Pikemalt artiklis Norra muusika

Koos Edvard Griegi ja Arne Nordheimi klassikalise muusikaga on viimastel aastatel tõusnud uueks ekspordiartikliks Norra black metal. Norra klassikalise muusika tuntuimad nimed on tänapäeval Leif Ove Andsnes, maailmakuulus pianist ja Truls Mørk, silmapaistev tšellist. Norras on samuti levinud džässmuusika. Norra maailmakuulsad džässmuusikud on Jan Garbarek, Mari Boine, Arild Andersen ja Bugge Wesseltoft. Nooremast põlvkonnast on maailmakuulsaks saamas Paal Nilssen-Love, Supersilent, Jaga Jazzist ja Wibutee. Norras on tugev ka folkmuusika traditsioon ja folkmuusika on populaarne ka tänapäeval. Tänapäeva tuntumad nimed on Hardangeri viiuldajad Andrea Een, Olav Jørgen Hegge, Vidar Lande and Annbjørg Lien, viiuldaja Susanne Lundeng ja lauljad Agnes Buen Garnås, Kirsten Bråten Berg ja Odd Nordstoga.

Norra tähtpäevad

muuda
 
Norra põhiseaduspäev 17. mail

Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, mis on pühendatud Norra põhiseadusele. Paljud inimesed kannavad traditsioonilist riietust bunad´i ja osalevad või vaatavad sel päeval Norra põhiseaduspäeva paraadi(l). Norras tähistatakse kõiki peamisi kristlaste pühi. Neist pühadest tähtsaimad on jõulud ja lihavõtted. Jõuluvana (norralastele Nissen) tuleb Norras lastele kingitusi tooma 24. detsembril ja mitte hommikul, nagu paljudes riikides tavaks, vaid õhtul pärast jõuluõhtusööki. Jonsok või St. Hans on 24. juunil tähistatav tähtpäev, mis tähistab kesksuve ja suvevaheaja algust. Sageli süüdatakse sellele eelneval päeval lõkked. Põhja-Norras on valge 24 tundi järjest, samas Lõuna-Norras ainult 17 ja pool tundi.

Religioon

muuda

Norralased olid kuni 11. sajandini paganad. 11. sajandi paiku hakkas norralaste seas levima kristlus ja 12. sajandi keskpaigaks oli see tõusnud Norra peamiseks usuks. Norralased olid katoliiklased, kuni kuningas Christian III sundis neid omaks võtma luterluse ja asutas riigi poolt reguleeritud kiriku. Tänapäeval kuulub ligi 85% Norras elavatest norralastest luteri kirikusse, kuid vaid umbes 10% käib rohkem kui kord kuus kirikus.[2]

Kuulsaid Norra päritolu inimesi

muuda

Viited

muuda