Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                

Orlando furioso

"Orlando furioso" ("Raevunud Orlando" või "Hullunud Orlando") on Itaalia renessansskirjaniku Ludovico Ariosto eepiline poeem, mil on olnud laialdane kultuuriline mõju. Poeemi varaseim versioon ilmus 1516, ehkki täismahus avaldati see alles 1532. "Orlando furioso" on jätk Matteo Maria Boiardo lõpetamata romansile "Orlando innamorato" ("Armunud Orlando", ilmus postuumselt 1495). Selle ajalooline taust ja tegelaskond kattub osalt 11. sajandi vanaprantsuse rüütlilooga "Rolandi laul", mis kõneleb Rolandi (itaaliapäraselt Orlando) surmast.

"Ruggiero päästab Angelica", Gustave Doré
"Marphise", Eugène Delacroix, 1852 (Walters Art Museum)
Bradamante ja Ruggiero Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando"

Orlando on kristlik rüütel, keda prantsuse ja inglise allikais nimetatakse Rolandiks. Tegevustiku taustaks on sõda Karl Suure kristlike paladiinide ning Euroopasse tungida püüdva saratseenide armee vahel. Poeem kõneleb sõjast, armastusest ning romantilisest rüütellikkuse ideaalist. Tekstis segunevad realism ja fantaasia, huumor ja tragöödia.[1] Tegevuspaigaks on terve maailm, lisaks reis Kuu peale. Arvukasse tegelaskonda kuuluvad kristlased ja saratseenid, sõdurid ja võlurid ning fantastilised olendid, kelle seas on hiiglaslik merekoletis (orca) ja lendhobune hipogreif. Komplitseeritud struktuuris põimuvad paljud teemad, millest tähtsamate seas on paladiin Orlando vastamata armastus paganliku printsessi Angelica vastu, mis ajab Orlando hulluks, armastus kristliku naisrüütli Bradamante ja saratseen Ruggiero vahel, kes on väidetavalt Ariosto patroonide, Ferrara d'Este aadlisuguvõsa esivanemad, ning sõda kristlaste ja muhameedlike uskmatute vahel.[2] Ariosto läheneb rüütliromaanide maailmale renessanssinimese vaatenurgast, mistõttu on tema teose sündmustik ühtaegu tõsiseltvõetav ja koomiline, mitmete tegelaskujude käitumisloogika iseloomulik pigem uuele ajastule ja kurtuaasse rüütlikirjanduse stereotüübid sageli ülepaisutatud.

Poeem jaguneb 46 lauluks, milles on erinev arv stantse ottava rima värsimõõdus (riimiskeemiga abababcc). Ottava rima oli kasutusel ka varasemas itaalia romantilises eepikas, sealhulgas Luigi Pulci "Morgantes" ja Boiardo "Orlando innamoratos". Ariosto teoses on kokku 38 736 rida, see on üks Euroopa kirjanduse pikemaid luuleteoseid.[3]

"Orlando furioso" põhjal on loodud arvukalt muusikateoseid, eriti barokkoopereid nagu Francesca Caccini "La liberazione di Ruggiero dall'isola d'Alcina" ("Ruggiero vabastamine Alcina saarelt", 1625) ja Luigi Rossi "Il palazzo incantato" (1642). Antonio Vivaldi lavastas selle põhjal kolm ooperit: "Orlando furioso" (1713, Giovanni Alberto Ristori), "Orlando furioso" (1714, muusika Ristorilt ja temalt endalt) ning "Orlando" (1727, Vivaldi). Kuulsaimad selleteemalised ooperid on ehk Georg Friedrich Händeli "Orlando" (1733), "Ariodante" ja "Alcina" (1735). 1782 lavastati ka Haydni ooper "Orlando paladino".

Kirjanduses on "Orlando furioso" mõjutanud Edmund Spenseri eepilist poeemi "Haldjakuninganna" ("The Faerie Queene") ning andnud süžeeliini William Shakespeare'i teosele "Palju kära ei millestki". 1602. aastal ilmus Lope de Vega kirjutatud järg "La hermosura de Angélica" ja 1586 Luis Barahona de Soto "Las lágrimas de Angélica". Góngora kirjutas poeemi Angelica ja Medoro mesinädalatest "En un pastoral albergue". "Orlando furiosot" mainitakse ka Miguel de Cervantese sajand hilisemas rüütliromaanide paroodias "Don Quijote". Vene luuletaja Ossip Mandelštam kasutas seda oma luuletuses "Ariosto" (1933) ning Itaalia kirjanik Italo Calvino romaanides "Olematu rüütel" (1959) ja "Il castello dei destini incrociati" ("Ristunud saatuste loss", 1973). "Orlando furioso" inspireeris ka Argentina kirjaniku Jorge Luis Borgese luuletuse "Ariosto y los árabes" ("Ariosto ja araablased", 1960) ning Briti kirjaniku Salman Rushdie 2008. aasta romaani "The Enchantress of Florence". Selle ainetel on kirjutanud Theodore Sturgeon, L. Sprague de Camp ja Fletcher Pratt.

Kunstis on "Orlando furioso" teemasid kasutanud Eugène Delacroix, Tiepolo, Ingres, Redon ja Gustave Doré.

1975. aastal lavastas Italia režissöör Luca Ronconi teose põhjal miniseriaali "Orlando furioso". "Orlando furioso" alusel on loodud Disney koomiks piilupart Donaldi sarjas "Paperin furioso", mis hiljuti ilmus ka eesti keeles.

Eestis on "Raevunud Orlando" ainetel teinud samanimelise muusika ja lauludega tantsuetenduse Tartu vanatantsuansambel Saltatriculi (2015), teksti tõlkis ja koreograafia seadis Külli Kressa.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Orlando Furioso", Penguin Classics, tlk Barbara Reynolds, 1977
  2. Waley sissejuhatus ingliskeelsele tõlkele
  3. Reynolds, lk 12