Pittsburgh

Pittsburgh
inglise	Pittsburgh
	Pittsburghi lipp Pittsburghi vapp
	Pindala: 151 km²
	Elanikke: 302 971 (1.04.2020)
	Koordinaadid: 40° 27′ N, 80° 0′ W

Pittsburgh [pitsbö:^rg] on linn USA-s Pennsylvania osariigis, Allegheny maakonna halduskeskus. Pittsburghis ühinevad Allegheny ja Monongahela jõgi, moodustades Ohio jõe.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 302 971.^[4] See on elanike arvult Philadelphia järel osariigi teine linn. Pittsburghi linnastus elab ligi 2,4 miljonit inimest.

Pittsburgh oli varem tuntud "Teraselinnana", kuna sinna koondusid 20. sajandi alguses paljud USA terasetööstusettevõtted, kuid ka veel tänapäevalgi tegutseb neid seal üle 300. Pittsburgh on tuntud ka paljude sildade poolest ja linna on nimetatud "Sildade linnaks", kuna linnas on sildu kokku 446, millega on seal rohkem sildu kui isegi Veneetsias.

Pittsburgh oli õitsev tööstuslinn ja kuni 1980. aastateni olid linnaelanikud peamiselt oskustöölised. 1910. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 533 905 inimest ja see tegi Pittsburghi USA suuruselt kaheksandaks linnaks. Pittsburghi rahvaarv tipnes 1950. aastal 676 806 elanikuga, kui Pittsburgh oli USA-s suuruselt kaheteistkümnes. Pärast seda hakkas linna rahvaarv kiiresti vähenema ja elanikud kolisid äärelinnadesse. Tänapäeval moodustab Pittsburghi rahvaarv napilt üle 300 000, mis on 1950. aasta omast vaid 45%. Ehkki palju Pittsburghi tööstusettevõtteid suleti 1980. aastatel, suutis linn (erinevalt näiteks Detroitist) allakäiku ja kuritegevuse kasvu vältida. See õnnestus tänu teenindussektori arendamisele ja kunagisest oskustööliste linnast sai edukas ametnike linn, mis on paljudes edetabelites endiselt USA üks elamisväärsemaid linnu (aastatel 2005, 2009 ja 2011 esikohal). Sellegipoolest jätkub Pittsburghis eeslinnastumine.

Asend, paiknemine ja pindala

Pittsburgh asub Pennsylvania osariigi edelaosas Ohio osariigi piirist umbes 45 kilomeetri kaugusel idas Allegheny ja Monongahela jõe ühinemiskohas, kus saab alguse Ohio jõgi. Linn paikneb Allegheny platool. Kõrguste vahed on linnas üsna suured – madalaim koht asub merepinnast 220 meetri kõrgusel ja kõrgeim 400 meetri kõrgusel –, mistõttu asub linnas üle 700 trepi kokku üle 44 000 trepiastmega.

Pittsburghi pindala on 151,12 km², millest 143,42 km² moodustab maismaa ja 7,69 km² veepindala.

Linnaosad

Pittsburghis on 90 linnaosa. Kesklinn koos ärikeskusega asub Allegheny ja Monongahela vahelisel alal, mida tuntakse Golden Triangle'ina ('kuldne kolmnurk'). Oaklandi linnaosas asub Pittsburghi haridus- ja meditsiinikeskus. Kesklinna ja Oaklandi linnaosa vahele jäävad ajalooliselt mustanahaliste linnaosad. Lõuna-, lääne- ja põhjaosasse jäävad peamiselt elamurajoonid.

Pittsburghi siluett, esiplaanil Monongahela jõgi

Kliima

Pittsburghis valitseb niiske mandriline kliima. Talved on külmad, pilvised ja mõõdukalt lumised. Kõige jahedam kuu on jaanuar, mil keskmine õhutemperatuur on −2 °C. Suved on soojad ja niisked. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on 22,6 °C. Üle 35 °C tõuseb õhutemperatuur harva, kuna linn asub merepinnast võrdlemisi kõrgel ja Apalatšide mäestiku tuulepoolsel nõlval.

Kõige madalam õhutemperatuur on mõõdetud 19. jaanuaril 1994, mil oli −30 °C külma. Kõige kõrgem õhutemperatuur on olnud 39 °C, mis on mõõdetud kolmel korral, viimati 16. juulil 1988.

Aasta keskmine sademete hulk on 970 mm. Kõige enam sajab juunis (109 mm) ja kõige vähem oktoobris (58 mm). Aastane sademete hulk on ulatunud 575 millimeetrist 1930. aastal kuni 1458 millimeetrini 2004. aastal. Aastas sajab keskmiselt 105 cm lund.

Kõrgeimad hooned

U.S. Steel Tower

Pittsburghis asub 125 kõrghoonet, mille kõrgus on vähemalt 35 meetrit, neist 26 kõrgus on vähemalt 91 meetrit. Linna kõrgeim hoone on 256 meetri kõrgune U.S. Steel Tower, mis on valminud 1970. aastal ja on viies kõrgeim hoone Pennsylvanias. Suur osa Pittsburghi kõrgemaid hooneid, sealhulgas viis kõrgemat hoonet, on ehitatud perioodil 1960. aastate lõpust kuni 1980. aastate lõpuni. Erinevalt paljudest teistest USA suurlinnadest ei ole 21. sajandil Pittsburghi ehitatud märkimisväärselt palju kõrghooneid – 21. sajandil on linnas valminud vaid kaks üle 100 meetri kõrgust hoonet.

Ajalugu

1764. aastal ehitatud Fort Pitt Blockhouse on Pittsburghi vanim ehitis

Piirkonna esmaasukad olid algonkini ja irokeesi keeli kõnelenud indiaanlased.^[5]

Brittide ja prantslaste vaheline konflikt sellel alal algas 1758. aastal, mil kindral John Forbesi juhitud Briti väed tõrjusid prantslased välja 1754. aastal prantslaste poolt ehitatud ja praeguse Pittsburghi kesklinna alal asunud Fort Duquesne'ist. Seejärel alustasid britid Fort Pitti kindluse ehitamist, et kindlustada oma domineerimine Ohio jõe lähtekohas. Asunikud hakkasid sinna piirkonda saabuma pärast seda, kui 1763. aastal alistati ottavate pealiku Pontiaci juhitud indiaanlaste vägi. 1768. aastal sõlmitud Fort Stanwixi lepinguga loovutasid indiaanlased Ohio jõest lõunasse jäävad maad brittidele. Pärast Ameerika iseseisvussõda sai linnast koht, kust mööda Ohio jõge alustasid asunikud teekonda lääne suunas.^[5]

Pittsburgh on saanud nime Briti riigimehe William Pitti järgi.

Pittsburgh sai linnaõigused 18. märtsil 1816. Pittsburghi strateegiline asukoht ja loodusvarade rikkus suurendas linna majanduslikku ja tööstuslikku kasvu 19. sajandil.^[5] 1840. aastateks oli Pittsburgh kasvanud üheks suurimaks Allegheny mägedest läände jäävaks linnaks. 19. sajandi keskpaigas tunti Pittsburghi "Raualinnana". 1834. aastal valminud Pennsylvania kanal ja samal aastal paigaldatud raudtee avasid olulised kaubandus- ja laevandusturud.^[5] 1845. aasta aprillis hävis tulekahjus umbes kolmandik linnast.

Vaade linnulennult Pittsburghile 1902. aastal. Thaddeus Mortimer Fowleri litograafia

Pärast Ameerika Ühendriikide kodusõda hakkas linna saabuma suurel arvul Euroopa asunikke ning paljud töösturid, teiste seas Andrew Carnegie ja Henry Clay Frick, rajasid Pittsburghi oma teraseimpeeriumi.^[5]

Pittsburgh oli koos ülejäänud Allegheny maakonnaga üks suurimaid terase- ja terasetootjaid riigis. Näiteks 1911. aastal tuli sealt 24% riigist toodetud malmist, 53% tiigelterasest, 24% raudteeterasest ja 59% ehitusterasest.

1910. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 533 905 inimest, millega oli Pittsburgh elanike arvult USA-s kaheksas linn. Rahvaarvu kasv suurenes kiires tempos kuni Teise maailmasõja alguseni ja tipnes 1950. aastal 676 806 elanikuga, kui Pittsburgh oli USA-s elanike arvult kaheteistkümnes. Pärast seda hakkas linna rahvaarv kiiresti langema ning elanikud kolisid äärelinnadesse.

Vaade Pittsburghi kesklinnale 1974. aastal

1970. aastate lõpuks ja 1980. aastate alguseks oli terasetööstus väliskonkurentsi ja nõudluse vähenemise tõttu peaaegu kadunud. Kuigi palju Pittsburghi tööstusettevõtted suleti, suutis linn, võrreldes näiteks Detroitiga, vältida allakäiku, vähemuste enamuse ja kõrge kuritegevuse taseme teket, kuna suutis edukalt arendada teenindussektorit.

Tänapäeval moodustab Pittsburghi rahvaarv 1950. aasta omast vaid 45% ning jätkub eeslinnastumine. Siiski on Pittsburgh endiselt paljudes edetabelites USA üks elamisväärsemaid linnu.

Rahvastik

Rahvaarvu dünaamika
Loendus	Rahvaarv	%±
1900	321 616	—
1910	533 905	66,0%
1920	588 343	10,2%
1930	669 817	13,8%
1940	671 659	0,3%
1950	676 806	0,8%
1960	604 332	−10,7%
1970	520 117	−13,9%
1980	423 938	−18,5%
1990	369 879	−12,8%
2000	334 563	−9,5%
2010	305 704	−8,6%
2020	302 971	−0,9%

2017. aasta seisuga moodustasid 66,3% elanikest valged, 24,3% mustanahalised, 5,5% aasialased ja 0,2% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 2,8%.^[4] Mustanahaliste osakaal on võrreldes 1950. aastaga kahekordistunud.

Pittsburghis ja selle eeslinnades paikneb USA üks suurimaid itaallaste kogukondi, samuti suuruselt viies ukrainlaste ja suurim horvaatide kogukond – Pittsburghi piirkonnas on ligi 200 000 horvaatide järeltulijat.

Keskmine sissetulek leibkonna kohta oli 2016. aastal 42 450 dollarit ja elaniku kohta 29 196 dollarit. Alla vaesuspiiri elab 22,3% elanikest.^[4]

Haridus

Pittsburghi Ülikooli linnaku keskel asuv Cathedral of Learning

Linnas asuvad mitmed kolledžid ja ülikoolid, millest tuntumad on 1787. aastal asutatud Pittsburghi Ülikool, 1900. aastal rajatud Carnegie Melloni Ülikool ja 1878. aastal asutatud Duquesne'i Ülikool. Pittsburghi ja Carnegie Melloni Ülikool on rahvusvaheliselt tuntud ülikoolid. Pittsburghi Ülikool on tunnustatud teadusülikool, mis on iseäranis tuntud oma meditsiiniteaduskonna poolest. Carnegie Melloni Ülikool on erateadusülikool, mis on tuntud oma informaatika- ja inseneriteaduskonna poolest.

Lisaks tegutsevad Pittsburghis muuhulgas 1929. aastal asutatud katoliiklik eraülikool Carlow University, 1869. aastal asutatud Chatham University ja 1960. aastal tegevust alustanud vabade kunstide ülikool Point Park University.

Transport

Vaade õhust Pittsburghile. Pildil on näha vähemalt tosin silda.

Pittsburgh on tuntud "Sildade linnana", kuna linnas on kokku 446 linna, millega asub Pittsburghis rohkem sildu kui Veneetsias. Sildadel on Pittsburghis tähtis roll, kuna ilma nendeta koosneks Pittsburghi regioon vaid paljudest killustunud orgudest, nõlvadest, jõetasandikest ja üksteisest eraldatud kogukondadest.

Pittsburghi raudteetransport ulatub 19. sajandi keskpaika, mil Pittsburghi ja Philadelphia vahel alustas tegevust Pennsylvania Railroad. Aastal 1871 jõudis linna raudteeliin Baltimore and Ohio Railroad. Pittsburgh on Norfolk Southern Railway üks tihedama liiklusega kaubaveokoridore. Pittsburghi läbib kaks Amtraki igapäevast reisirongi: "Pennsylvanian", mis sõidab marsruudil New York–Philadelphia–Pittsburgh, ja "Capitol Limited", mis sõidab marsruudil Washington–Pittsburgh–Chicago.

Pittsburghi sadam oli 2013. aastal lastimahult riigi suuruselt kahekümnes sadam. Sisekaubanduse poolest oli Pittsburgh riigi kümnes sadam.

Linna läbib kiirtee ida-läänesuunaline Interstate 376, mis on ühendatud kiirteedega Interstate 76 ja Interstate 79. Põhja-lõuna suunas kulgeb läbi linna kiirtee Interstate 279. Ühistransporti opereerib linnas Port Authority of Allegheny County.

Pittsburghi rahvusvaheline lennujaam asub kesklinnast umbes 30 kilomeetri kaugusel loodes.

Kultuur

Pittsburghi kultuuri- ja teaduskeskuse juures asub Carnegie Instituut, mis koondab enda alla mitu linnas asuvat muuseumi, sealhulgas 1896. aastal tegevust alustanud kunstimuuseumi Carnegie Museum of Art ja loodusloomuuseumi, teadusmuuseumi ning Andy Warholi muuseumi. Lisaks asub linnas veel mitu kunstimuuseumi ja -galeriid. Pittsburghis asuvad riigi ühed suurimad raamatukogud, milleks on Pittsburghi avalik raamatukogu ja Pittsburghi Ülikooli raamatukogu.

Heinz Halli kontserdihallis tegutseb 1895. aastal loodud Pittsburghi Sümfooniaorkester.

1893. aastal avatud Pittsburghi botaanikaaed Phipps Conservatory and Botanical Gardens on tuntud oma suurte kasvuhoonete poolest, mis hõlmavad umbes ühe hektari. Linna kirdeosas Highland Parki linnaosas asub 1898. aastal avatud Pittsburghi loomaaed, kus asub ka akvaarium. Pittsburghi eeslinnas West Mifflinis asub populaarne lõbustuspark Kennywood.^[5]

Sport

Pittsburgh Piratesi kodustaadion PNC Park

Pittsburghis tegutseb kokku kolm spordiklubi, mis mängivad Põhja-Ameerika suurimates profiliigades. 2009. aastal valis ajakiri Sporting News Pittsburghi USA parimaks spordilinnaks. Linna suurimad spordiklubide traditsioonilised värvid pärinevad Pittsburghi lipult.

Pesapalliklubi Pittsburgh Pirates mängib profiliigas MLB National League'i konverentsi Keskdivisjonis. Klubi on asutatud 1882. aastal ning on võitnud viis World Seriesi tiitlit (aastatel 1909, 1925, 1960, 1971 ja 1979). Klubi kodustaadion alates 2001. aastast PNC Park.

Linna kõige populaarsem spordiala on Ameerika jalgpall. 1933. aastal asutatud Ameerika jalgpalli klubi Pittsburgh Steelers mängib NFL-is AFC Põhjadivisjonis. Steelers on võitnud Super Bowli kuuel korral (aastatel 1974, 1975, 1978, 1979, 2005 ja 2008). Alates 2001. aastast on klubi kodustaadion Heinz Field.

Jäähoki kõrgliigas NHL mängib Pittsburgh Penguins, mis on võitnud Stanley karika viiel korral (aastatel 1991, 1992, 2009, 2016 ja 2017). Klubi peab kodumänge alates 2010. aastast PPG Paints Arenal.

Lisaks tegutsevad Pittsburghis jalgpalliklubi Pittsburgh Riverhounds, mis mängib USA tugevuselt teises liigas United Soccer League, ja korvpallklubi Steel City Yellow Jackets, mis mängib 1999. aastal rajatud poolprofessionaalses liigas American Basketball Association. Samuti on oma spordimeeskonnad Pittsburghi Ülikoolil, Duquesne'i Ülikoolil ja Robert Morrise Ülikoolil. Alates 1985. aastast toimub linnas Pittsburghi maraton.