Polatsk
|
See artikkel räägiv Valgevene linnast; Poola linna kohta vaata artiklit Płock. |
Połack[viide?] (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk[2], venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
| Połack | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
.jpg) | |||||
Pindala: 36,7 km²  | |||||
|
Elanikke: 79 579 (1.01.2024)[1] | |||||
| Koordinaadid: 55° 29′ N, 28° 48′ E | |||||
  | |||||
Linn asub Lääne-Dvina jõe ääres. 2006. aasta seisuga oli Połackis 87 500 elanikku.
2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Połacki elanikest valgevenelasi 80,03%, venelasi 14,75%, ukrainlasi 1,86%, poolakaid 0,43% ja juute 0,29%.
Ajalugu
muudaPołack (Polotsk) on üks vanemaid idaslaavi linnu. Seda mainiti Nestori kroonikas koos Muromi ja Beloozeroga seoses 862. aasta sündmustega. Połack koos Kiievi ja Novgorodiga on üks vanemaid idaslaavi linnu. Połack asus vanade kaubateede ääres, mis ühendasid läänt ja ida. 10. sajandil oli Połack Polotski vürstiriigi keskus, 12. sajand jagunes vürstiriik maakondadeks ning 1223. aastal liideti ja muudeti Smolenski vürstiriigi osastisvürstiriigiks.
Linnas on 1044–1066 ehitatud Püha Sofia katedraal. 11.–12. sajandil toimusid Polotski vürstiriigi ja Kiievi suurvürstiriigi vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Połackis ehitati Püha Sofia katedraal, märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest Novgorodi Vabariigi ja Kiievi suurvürstiriigiga, kus ehitati samuti Ida-Rooma Konstantinoopoli Hagia Sophia eeskujul Novgorodi Püha Sofia katedraal ja Kiievi Püha Sofia katedraal.
Enne Läänemere ristisõdu kogusid Połacki vürstid andamit neid ümbritsenud balti hõimudelt (žemaitid, latgalid jt) ning vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: Jersika vürstiriik ja Koknese vürstiriik. Liivimaa ristisõja algetapil, asudes levitama ristiusku Daugava jõe suudmes liivlaste seas, nõutas Üksküla piiskop Meinhard nõusolekut Połacki vürstilt Vladimirilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud 1212. aastal sõlmima Riia piiskopiga leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma liivlaste alade taotlemisest. 1216. aastal kavandas vürst Vladimir saarlastega ühist sõjakäiku Riiale, kuid suri enne sõjakäiku.
13. sajandi lõpus seadis end Polotski troonile Tautvilase poeg Konstantinas Tautvilaitis. Kuna tal polnud pärijaid, jättis ta pärast surma Polotski Riia peapiiskopile. Kohalik elanikkond tundis aga uue reegliga palju rahulolematust ja seetõttu pöörduti hertsog Vytenise poole, et saada abi Saksa orduga võitlemiseks. Aastal 1307 ühines Polotski vürstiriik lõpuks Leedu Suurvürstiriigiga[3].
17. sajandi Vene-Poola sõdade 1654–1667 aastate Vene-Poola sõja ajal kuulus linn ja kindlus aastatel 1654–1665 Moskva tsaaririigi võimu alla.
1772. aastal liideti Esimeses Poola jagamises Połacki piirkond Venemaa keisririigiga.
1777. aastal nimetati Połack kubermangulinnaks, aastatel 1778–1796 oli linn Polotski asehalduskonna keskus. 1796. aastast Valgevene, Vitebski kubermangu maakonnalinn.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
- ↑ http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96045919&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb
- ↑ https://www.yaklass.by/p/istoriya-belarusi/23304/belorusskie-zemli-v-seredine-xiii-xiv-v-3543/ukreplenie[alaline kõdulink] -velikoderzhavnoi-vlasti-3548/re-e4db7e6e-7951-44e1-b1a4-d9d5a3889444#:~:text=%D0%92%201307%20%D0%B3.,%D0%BE%D0%BE %D0%BD%D1%87%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D0%BE%20%D0%B2%D0%BE%D1%88 %D0%BB%D0%B0%20%D0%B2%20%D1%81%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2%20%D0%92%D0%9A %D0%9B.