Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                

Purtse mõis (saksa keeles Alt-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lüganuse valda Ida-Viru maakonnas.

Purtse mõisa kindlustatud peahoone – Purtse vasallilinnus
Purtse vasallilinnus

Ajalugu

muuda

Purtse mõisa ja selle juurde kuuluvat veskit on esmamainitud 1421. aastal. 1497 on nimetatud omanikuna "Otto Lode von der Ysse". 16. sajandi alguses on Purtse pandiomanik Jakob Tuve Ediselt. 16. sajandi esimesel poolel lasi Johann von Taube rajada Purtse vasallilinnuse.

Taubede suguvõsale kuulus mõis kuni 17. sajandi alguseni, mil Berend von Taube (maetud 1676) müüs mõisa 1621. aastal Eestimaa kubernerile Jakob De la Gardiele, kes selle 1622 omakorda 12 000 Rootsi taalri eest Ingerimaa kubernerile ooberst Henrik Klasson Flemingile müüs. Flemingite omanduses olnud mõisa andis vürst Aleksandr Menšikov keisri korraldusega 1715. aastal oberküchenmeister Johan von Feldtenile kümneks aastaks rendile. 1722. aastal restitueeriti mõis Holstein-Gottorfi hertsogi Karl Friedrichi (hilisema keiser Peeter III isa) kammernõunikule parun Claes Rålambile (1682–1751), kellele Ingeri kuberner Henrik Klasson Fleming oli emapoolne vanavanaisa. Parun Rålambilt ostis 1731. aastal 10 000 riigitaalri eest mõisa Eesti maanõunik, Holsteini kaardiväe kindralmajor Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765). Kuna Stackelbergid elasid naabruses asuvas Püssi mõisas, jäi Purtse kõrvalmõisa staatusse. Samuti ei ehitatud seetõttu Purtsesse uut härrastemaja, endist vasallilinnust kasutati peamiselt viljalaona.

1876 asutas krahv Otto von Stackelberg (1808–1885) Stackelbergide mõisatest Püssi majoraatmõisa, kuhu lisaks Purtse ja Püssi mõisale kuulus veel 32 000 hektari suurune kinnistu Hirmuse, Voorepere, Kohtla ja Ereda mõisatest. 1887. aastal sai Püssi majoraadihärrana Purtse omanikuks[1] krahv Ernst von Stackelberg (1840 Pagari – 1919 Tallinn), kes vanema elusoleva pojana päris fideikomissi oma Firenze surnud isalt.

25. oktoobril 1919 omandas maaseadusega mõisa Eesti Vabariik.

Vasallilinnus

muuda
  Pikemalt artiklis Purtse vasallilinnus

1530. aastatel rajati Purtse mõisa kolmekorruseline kindlustatud mõisahoone. Hoonet iseloomustasid renessanss-stiilis akna- ja ukseavad.

Hoone sai tugevalt kannatada Põhjasõjas, ning seejärel kasutati teda peamiselt viljalaona. 19871990 restaureeriti juba varemeisse jäänud hoone.

Viited

muuda

Välislingid

muuda