Puu

See artikkel räägib eluvormist; graafiteooria mõiste kohta vaata artiklit Puu (graafiteooria); andmestruktuuri kohta vaata artiklit puu (andmestruktuur); endisaegse massiühiku kohta vaata artiklit Puud (massiühik)

Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmed^[1]. Puul võib olla ka mitu tüve.

Puud jagatakse okaspuudeks ja lehtpuudeks. Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hulka ja lehtpuud katteseemnetaimede hulka. Maailmas on hinnanguliselt 73 000 puuliiki.^[2]

Lehtede ja okaste elukestuse järgi rühmitatakse puud igihaljasteks ja heitlehisteks. Puid rühmitatakse ka kõrguse ja eluea järgi.

Puu osad on: võra, mis hõlmab oksi ja lehti või okkaid; tüvi, puu keskne jämedaim puitunud osa; juured, enamjaolt maa-alused osad, millega puud kinnituvad pinnase külge. Tüve läbilõikes jääb väljapoole puukoor, mis kaitseb puu sisemisi kudesid, selle all paikneb säsi ning tüve põhiosa moodustab puit.

Paljudes biotoopides on puudel keskne roll: nad pakuvad elupaiku loomadele, loovad tingimused põõsa- ja rohurinde taimedele ning elavad sümbioosis seente ja samblikega. Ulatuslikku puude kogumit nimetatakse metsaks.

Puudel on ka suur majanduslik tähtsus eelkõige neist saadava puidu tõttu, mida kasutatakse niihästi materjalina asjade valmistamisega, toorainena mitmesuguste teiste materjalide (näiteks paberi ja tselluloosi) valmistamisel kui ka taastuva kütusena. Puudest puidu tootmisega tegelebmetsatööstus.

20-60-aastane puu kasvab ja seob süsihappegaasi kõige enam. Üle 80-aastane puu ei seo rohkem süsihappegaasi kui ta väljastab.^[3]

Kõrguse järgi rühmitamine

ülikõrged – kõrgus üle 40 m (ranniksekvoia, hiidsekvoia, harilik ebatsuuga)
I kõrgusjärk – kõrgus 25...40 m (kuusk, mänd, haab)
II kõrgusjärk – kõrgus 15...25 m (vaher, arukask, tamm)
III kõrgusjärk – kõrgus 7...15 m (elupuu, hall lepp, hobukastan)
madalad puud – kõrgus 5...7 m (kadakas, toomingas, pihlakas)

Eluea järgi rühmitamine

Tamme-Lauri tamm

väga pikaealised – 500 aastat ja vanemad (tamm, kadakas, pärn)
pikaealised – 200...500 aastat (kuusk, saar, künnapuu)
keskmise eaga – 100...200 aastat (siberi nulg, arukask, pappel)
lühiealised – kuni 100 aastat (hall lepp, pihlakas, haab)

Eesti kõrgeim puu on harilik kuusk Räpina vallas – 48,6 m. Eesti jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm Urvaste vallas Võru maakonnas – ümbermõõt rinna kõrgusel 8,3 m. Tamme-Lauri tamm on istutatud arvatavasti 1326. aastal ja on seega ligi 700 aastat vana. Tamme-Lauri tamm on 10-kroonisel rahatähel.

Umeå ülikooli teadlaste väitel on maailma vanim puu Dalarnas kasvav 9550-aastane harilik kuusk.^[4]^[5] Selle vanusega on siiski vaid puu juurestik. Tüvi on tunduvalt noorem. Vanima tüvega puuks peetakse Põhja-Ameerikas Californias kasvavat ligi 4800 aasta vanust igimändi.^[6]