Rahvaalgatus

Rahvaalgatus on rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigieluküsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Tavaliselt on selleks vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganile (tavaliselt parlamendile), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või panema tõstatatud küsimuse rahvahääletusele.

Kollektiivne pöördumine

Eestis on võimalik Riigikogule esitada rahvaalgatuse korras kollektiivne pöördumine, milles esitatakse ettepanek kehtiva regulatsiooni muutmiseks või Riigikogu teostamise pädevuses oleva ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks.

Kollektiivse pöördumise Riigikogule esitamiseks on vaja koguda vähemalt 1000 (digi)toetusallkirja. Pöördumises tuleb teha ettepanek kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks ning lisada kuni kolme lehekülje pikkune põhjendus, miks kehtiv olukord ei rahulda ning kuidas ettepanek seda parandaks. Pöördumisele tuleb lisada toetusallkirja andnud isikute elektrooniline nimekiri (isiku nimi + isikukood). Samasisulist pöördumist on võimalik esitada kord kahe aasta jooksul. Toetusallkirja võib anda vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik. Pöördumist saab esitatada Riigikogu juhatusele elektrooniliselt või ka paberil.

Seejärel teavitab Riigikogu juhatus pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid 30 kalendripäeva jooksul alates pöördumise esitamisest, kas pöördumine võetakse menetlusse või mitte. Kui Riigikogu juhatus otsustab pöördumise menetlusse võtta, edastab ta selle asjaomasele Riigikogu komisjonile. Seejärel arutab komisjon pöördumist 3 kuu jooksul ning teeb selle kohta 6 kuu jooksul alates pöördumise menetlusse võtmisest otsuse. Sealjuures on komisjonile pöördumise menetlemine ning selle suhtes seisukoha kujundamine kohustuslik. Komisjonil on pöördumist menetledes võimalik otsustada järgmist:

• algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;
• korraldada avalik istung;
• edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks;
• edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni;
• esitatud ettepanek tagasi lükata;
• lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

Eestis saab pöördumisi teha elektrooniliselt veebilehelt rahvaalgatus.ee, mis võimaldab probleemi tõstatada või ettepaneku teha, selle üle arutlejaid juurde kutsuda, arutelu tulemusel ühisloomes pöördumine koostada ja valmispöördumisele digiallkirju koguda, saata pöördumine elektrooniliselt Riigikogule ning jälgida, mis pöördumisest saab, kuna Rahvaalgatus.ee kajastab ka komisjonide otsuseid. Veebikeskkonnas saab ettepanekuid esitada ja arutelusid pidada eesti, vene ja inglise keeles, kuid Riigikogule peab pöördumise esitama riigikeeles.

Ajalugu

Eestis oli rahvaalgatus formaalselt ette nähtud 1920. aasta põhiseadusega (§ 31), kuid kui 1923. aasta rahvahääletuse tagajärjel pidi I Riigikogu laiali minema, ei lastud rahvaalgatusel enam toimida kuni 1933. aastani. 1926. aastal üritasid sotsialistid tühistada võõrandatud mõisate eest tasu määramist rahvahääletuse korras ja 1932. aastal üritasid vapsid maaomavalitsuste kaotamist rahvahääletuse korras. Mõlemal juhul oli tõenäoline, et rahvas ei jaga Riigikogu seisukohta ja Riigikogu keeldus küsimuse rahvahääletamisele panemisest. 1933. aastal võeti rahvaalgatuse tagajärjel vastu uus põhiseadus. 1923. ja 1933. aasta rahvahääletused olid kaks ainsat Eestis rahvaalgatuse tagajärjel toimunud rahvahääletust. Rahvaalgatus, mis ei jõudnudki toimima hakata, kaotati Eestis lõplikult 1. jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusega.

Vaata ka

• Kodanikualgatus
• Osalusdemokraatia
• Otsedemokraatia

Välislingid

• Rahvaalgatus.ee
• Petitsioon.ee
• Vallo Olle. Kohaliku omavalitsuse teostamine vahetu demokraatia vormis: kohalik rahvaalgatus ja rahvahääletus,siseministeeriumi lehel 2002. aasta doktori väitekiri
• Jaak Valge: Riigipööre ja rahvaalgatus, Õhtuleht, 6. märts 2018
• Meeleavaldajad nõudsid riigikogult rahvaalgatuse õigust]. ERR, 12.03.2018