Raivo Järvi

Raivo Järvi (23. detsember 1954 Pärnu – 17. juuni 2012) oli eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht ning poliitik.

Raivo Järvi 2011. aastal

Haridus

Raivo Järvi lõpetas Tallinna 46. Keskkooli 1973. aastal ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal graafika erialal.

Töökäik

Järvi oli kunstnikuna nii illustreerija, tarbekunstnik kui ka graafik. Ta illustreeris vähemalt 22 lasteraamatut, joonistas muuhulgas ka plakateid ja postkaarte.

Ta juhtis lastesaateid Eesti Televisioonis ("Laupäeval koos isaga", "Kõige suurem sõber", "Jutupliiats"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ja Kuku Raadios (saatesarjad "Kukupai" ja "Onu Raivo rännakud").

2011. aastast oli ta riigikogu liige.

Looming

Tele- ja raadiosaated

• 1977 "Laulujütsid" (Eesti Televisioon)
• 1978–1981 "Laupäeval koos isaga" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
• 1981–1985 "Kõige suurem sõber" (ETV)
• 1981, 1983 "Õhtujutt" (ETV)
• 1985 "Praegustele ja endistele lastele – Lasteekraan 30" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
• 1986–1990 "Kõige suurem sõber" (ETV korduseetris üksikute säilinud salvestistena aastail)
• 1991–1996 "Jutupliiats" – 69 osa (ETV, režissöörid Maarit Kaasik, Maire Radsin)
• 1992 "Legoland Linnahallis (ETV, režissöör Karin Nurm)
• 1993 "Laulukarussell", 7. saade (ETV, režissöör Karin Nurm)
• 1996–1998 "Pildi ees ja pildi sees", 17 osa (ETV, režissöör Maarit Kaasik)
• 1998 "Rosinante", 7 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
• 1999–2000 "O.N.U. ja Raivo", 18 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
• 1998 "Reisile sinuga" juubelisaade nr 200 (ETV)
• 2006-2012 toimetas Kuku raadios sarja "Onu Raivo rännakud"

Raamatuillustratsioonid

• Leonid Slovin "Astrahani vaksal" – Eesti Raamat 1980
• Tšuktši muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1980
• Asta Kass "Oleks oleks olemas" – Eesti Raamat 1981
• Pent Puulaane "Ranna Ingel" – Eesti Raamat 1982
• Mansi muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1984
• Bretooni muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1984
• Elar Kuus "Memme musi" 1985
• August Jakobson "Ööbik ja vaskuss" – Eesti Raamat 1985
• Riho Lahi "Taadi Piip" – Eesti Raamat 1988
• Anti Kidron "Suhtlemispsühholoogia" – Valgus 1986
• Lauri Leesi "Prantsuse keele õpik algajaile" – Valgus 1987, 1994 ja 1999
• Harri Jänes "Hambaharja lugu" – Valgus 1989
• Kirill Teiter "Kurjam ja Nurjam" – Valgus 1989
• Sirje Ainsaar, Irene Maandi "Pit-Pat English" – Inorek 1992
• Irene Maandi "Pit-Pat Englich" – Inorek 1993
• Alide Dahlberg "Mutionu pidu" – Tiritamm 1996
• Sügiskuu – Tiritamm 1997
• Reet Raukas, Ene Tomberg "Nõuandeid emale-isale" – Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet 1998
• Mare Müürsepp "Minu pere, kodu ja sõbrad. Eesti keele piltsõnastik" – TEA Kirjastus 2002
• Regina Hansen "Käitumise aabits / Nii käitun mina" – Ambassador
• Anne Velli "Laulud ja mängud" – Varrak 2005
• Erika Esop "Edev jänku" – TEA Kirjastus 2007
• Ira Lember "Prillmadu" – TEA Kirjastus 2007
• Olivia Saar "Hundi hundiratas" – TEA Kirjastus 2008
• Tõnis Tootsen, Toivo Tootsen "Jõhvi Joosepi koolijutud" – TEA Kirjastus 2009
• Jüri Tamm "Kalake Rufino mereriik ja imeline monegaskide maa" – Ajakirjade Kirjastus 2010

Tarbekunstnikutööd ja muud tegemised

Raivo Järvi on kujundanud muuhulgas kohukese pakendi, Tarbeklaasi toodetud morsiklaasid, temaatilisi plakateid, postkaardisarja, koomiksid "Tulipoiss" ja "Gärlyn". Ta kujundas vabariikliku võistluse "Kaunile eesti kodule" 2001 ja 2003 auhinnapildid. Järvi on teinud ka teatrikostüümid lavastusele "Pipi! Nuki! Puhh! – hitipidu lastele kahes osas".

Kirjasõna

Raamatud

Raivo Järvi on kirjutanud kaks lasteraamatut: "(Peaaegu) Jõuluraamat" (Muldia, 1996) ja "Helmeri võlupall" (TEA, 2009). Teostes on autori illustratsioonid.

Järvi enda elust kõneleva raamatu "Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai" kirjutas Piret Kooli, teos ilmus kirjastuses Pegasus oktoobris 2019 (ISBN 9789949681488).

Publikatsioonid

• Raivo Järvi: lätlane, eestlane, kommunist, nats ehk mõtisklusi aastavahetuseks / Postimees, 30. detsember 2011
• Raivo Järvi: inimesed, olge valvsad / Postimees 29. mai 2008
• Raivo Järvi: au vene demokraatidele! / Postimees, 3. detsember 2007
• Raivo Järvi: kas venelased on sovetid / Postimees 7. august 2007

Poliitiline tegevus

1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 1999. aastal toimunud Riigikogu valimistel oli ta erakonna esinumber Pärnu maakonnas ja kogus 953 häält, kuid sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel 2002. aastal kandideeris Järvi Tallinna kesklinnas Mõõdukate nimekirjas teise numbrina partei esimehe Toomas Hendrik Ilvese järel ja kogus 141 häält. Mõõdukad aga volikokku ei pääsenud. 2002. aastal vahetas Järvi erakonda, astudes Eesti Reformierakonna liikmeks.

Järvi oli X ja XI Riigikogu koosseisu liige. Raivo Järvi sai XII Riigikogu koosseisu liikmeks 2011. aasta 6. aprillil välisminister Urmas Paeti asendusliikmena.

Tunnustus

• 2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk

Isiklikku

Raivo Järvi ema oli ballettmeister ja tantsuõpetaja Svetlana Järvi. Tema isa oli muusik Riho Järvi.

Raivo Järvi oli kaks korda abielus. Teine abikaasa oli baleriin Tatjana Järvi. Esimesest abielust sündis poeg Richard-Erik.

Välislingid

• Särava elu tagamaad: Raivo Järvi jaoks oli üksindus nagu hea sõber, ravikuur ja puhkus / Õhtuleht, 25. september 2019, autor Rainer Kerge
• Raivo Järvi poeg isa elulooraamatust: hästi aus ja kohati valus lugemine / ETV, Ringvaade, 24. september 2019
• Raivo Järvi. Härrasmehelik jutuvestja, keda pole unustatud / Liisa Tagel, Kristi Sarap, LP, 12. august 2017
• Tatjana Järvi: ei teagi, kuidas ma jaksan… / Piret Kooli, laupäevaleht LP, 13. oktoober 2012
• Raivo Järvi: Praegu on mu elus üks rängimaid perioode / Õhtuleht, 5. juuni 2012
• Onu Raivo Rännakud – Kuku Raadio Podcastid
• Raivo Järvi oli talvel pai, suvel pikajuukseline / Enn Hallik, Pärnu Postimees 12. märts 2005
• Meediaarvustus: võitlus tuuleveskitega Raivo Järvi uus saatesari / Raimu Hanson, Postimees 21. september 1998
• "Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai"
• "(Peaaegu) Jõuluraamat"
• "Helmeri võlupall"