Riigivapp
Riigivapp on riigi heraldiline sümbol.
"Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust," iseloomustab Eesti riigikantselei riigivapi funktsioone. "Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse suhtluse kodanikega."[1]
Ajalooliselt pärinevad riigivapid riigivalitsejaist monarhide vappidest, maavappidest ning riiklikest ja rahvuslikest sümbolitest.[2] Nii pärineb Eesti riigivapi motiiv Taani kuninga vapist.[1]
Riigivapi kirjeldus ja kasutamise kord on tavaliselt määratud riigi põhiseaduses, Eestis ka riigivapi seaduses. Harilikult võivad riigivappi kasutada riigiasutused, riigivõimu teostavad organid ja isikud.[1] Riigivapi kujutis on dokumentidel, rahamärkidel, pitseritel jms.[2]
Riigivapil võib olla mitu kuju. Näiteks on Eesti riigivapil kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi, külgedelt ja alt ümbritsevad kilpi kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike riigivapp on sama vapp ilma tammeoksteta.[3]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2011. Vaadatud 23. jaanuaril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 2,0 2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2012. Vaadatud 23. jaanuaril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/12920454