Risti
See artikkel räägib Läänemaal asuvast alevikust; Hiiumaal asuva küla kohta vaata artiklit Risti (Hiiumaa), Harjumaa lääneservas paiknenud kihelkonnakeskuse kohta vaata Harju-Risti; ka Kose-Risti paikkond oli varem Risti alevik; endise küla kohta Läänemaal Varbla kihelkonnas vaata Risti (Varbla kihelkond) |
Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Risti alevik | |
---|---|
Pindala: 1,6 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 555 (31.12.2021)[2] | |
EHAK-i kood: 7011[3] | |
Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 3′ E | |
Ajalugu
muudaRistil asub kaitsealune Risti tarandkalme.
Varem läbi Pärnu kulgenud Tallinna–Kuressaare postivedu hakkas 1. novembril 1855 käima läbi Risti. Postiveo teenindamiseks rajati Ristile postijaam. Seoses postiveoga sai alguse ka reisijatevedu[4]. Aastal 1871 kasutati selle kohta nime 1871 Post St. Risti. Risti postijaam suleti 1. mail 1934.
Tööstuse ja kaubanduse algusajaks Risti alevikus loetakse sajandi esimest kümnendit, mil ehitati valmis Keila–Haapsalu raudtee (1903–1905). Asula edasine areng oli väga kiire kuni 1931. aastani, mil valmis Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee. Pärast seda Ristit läbiv Tallinna ja Saaremaa vaheline liiklus vähenes. Liiklusvoog taastus järk-järgult pärast seda, kui Rapla–Virtsu raudtee 1968. aastal suleti.
Risti oli aastatel 1992–2013 eksisteerinud Risti valla halduskeskus.
Transport
muudaRistit läbib Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee ning sealt saavad alguse Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee ja Risti–Kuijõe tee. Eesti kõrvalmaanteedest asuvad seal veel Risti tee ja Risti jaama tee.
Ristil on Risti bussipeatus.[5]
Alevikku läbib Harku–Lihula–Sindi kõrgepingeliin. Samasse on liinile püstitatud ka disainmast Soorebane, mis on pälvinud tähelepanu kui Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast.
2024. aastaks kavandatakse taastada Turba–Risti raudteelõik, mis on osa Tallinna–Haapsalu raudteeliini taastamisprotsessist.
Tuntud ristilasi
muudaRistil on sündinud eesti poliitik Mihkel Truusööt ja ajakirjanik Urmet Kook.
Muu
muudaRistil asub RMK Läänemaa metskonna keskus.
Endises Risti raudteejaamas asub mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…” kõigile Lääne-Eestist pärit küüditatutele.
Alevikus kasvav Risti mänd on looduskaitse all.[6]
Filmi "Keskpäevane praam" algusstseen on filmitud Risti kaupluses ja selle kõrval asuval ristmikul.
Pildid
muuda-
Risti raudteejaam eestvaates, 2010. aasta suvi
-
Risti raudteejaama hoone tagantvaates, 2010. aasta suvi
-
Risti raudteejaama veetorn (2019)
-
Küüditatute mälestusmärk Risti raudteejaamas, 2010. aasta suvi
-
Risti apteek
-
Risti bussijaam (2023)
-
Risti lasteaed
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 10.07.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ "Virtsu ajalugu. Kronoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2017. Vaadatud 9. juulil 2009.
- ↑ https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maanteeamet
- ↑ Maa-ameti geoportaal