Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                

Robert Louis Stevenson

šoti kirjanik

Robert Louis Stevenson (13. november 1850 Edinburgh3. detsember 1894 Vailima Upolul) oli Briti kirjanik, uusromantismi esindaja.

John Singer Sargent. Robert Louis Stevensoni portree (1887)

Elukäik

muuda

Tema isa Thomas Stevenson (1818–1887) oli pärit tuletorniinseneride suguvõsast ja ka ise tuletorniinsener. Ema Margaret Isabella Balfour (1829–1897) oli pärit maa-aadlist. Robert Louis oli pere ainus laps.

Niihästi ema kui ka emapoolne vanaisa kirikuõpetaja Lewis Balfour olid nõrkade kopsudega ning pidid sageli soojemas kliimas end ravimas käima. Robert Louis päris kalduvuse köhale ja palavikule ja oli kuni 11-aastaseks saamiseni sageli haige. Edaspidigi tabasid teda aeg-ajalt haigushood ja ta oli harvanähtavalt kõhn. Kaasaegsed arvasid, et tal on tuberkuloos, kuid tänapäevaste hinnangute põhjal võis see olla bronhiektaas või isegi sarkoidoos.

Stevenson õppis lugema seitsme- või kaheksa-aastaselt, aga lugusid välja mõtlema hakkas ta juba varem. Kui ta kirjutama õppis, hakkas ta lugusid ka kirja panema. Isa oli selle üle uhke. Temagi oli noorena jutte kirjutanud, kuni tema isa, Robert Louise vanaisa, oli need leidnud ning käskinud lõpetada sellised lollused ja tegeleda oma tööga. Isa laskis avaldada Robert Louise esimese kirjatöö, kui nooruk oli 16-aastane. See käsitles Pentlandi ülestõusu, mis toimus 1666, ja ilmus selle 200. aastapäevaks 1866. Selle pealkiri oli "The Pentland Rising: A Page of History, 1866".

Stevensoni mõlemad vanemad olid tõsiselt ja hardalt presbüterlased. Lapsehoidja Alison Cunningham oli samuti paduusklik. Lapsehoidja jutud ja rahvapärimused põhjustasid Stevensonil õudusunenägusid ja üliõpilaspõlves ütles ta kristlusest lahti. See tekitas Stevensoni ja tema vanemate vahele hingelise lõhe ning nad jäid üksteisele võõraks.

Robert Louis Stevensonist kujunes tolleaegses ajaviitekirjanduses uusromantilise suuna esindaja. Kirgliku rännumehena sõitis ta läbi Euroopa ja Ameerika, viimased aastad veetis nõrga tervise tõttu Vaikse ookeani saartel ja suri Samoal. Tema intriigilembestest teostest on eesti lugejani jõudnud romaanid "Aarete saar", "Must nool", "Röövitud", "Catriona" ja "Ballantrae isand" ning jutustused "Kurat pudelis", "Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde'ist" jt. Paeluvalt käsitleb Stevensoni elu ja tööd Richard Aldington teoses "Mässaja portree" (eesti keeles 1983).

Romaanid

muuda

Luule

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda