Rooma provintsid
Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemaks jagamise tõttu.
Itaalias olid enamus linnu ja kogukondi Rooma liitlaste staatuses, väljapoole Itaaliat vallutatud maad võtsid roomlased oma vahetu võimu alla, muutes need provintsideks (provincia). Esimene provints oli Sitsiilia, millele ajaliselt järgnesid Sardiinia ja Korsika. Esimese provintsi, Sitsiilia, vallutas Rooma pärast Esimest Puunia sõda (241 eKr).
Provintside maa kuulutati Rooma riigi omandiks ja elanikud sunniti maksma andamit (tributum). Senati määras provintsi asehalduri, kes oli provintsis Rooma vägede ülemjuhataja ning kõrgem kohtunik ja vastutas nii avaliku korra kui ka maksude kogumise eest. 3. sajandini eKr toimisid asehalduritena spetsiaalselt selleks ametisse nimetatud preetorid, 2. sajandist eKr määrati asehalduriks senaatoreid, kes polnud sel ajal kõrgematesse ametitesse valitud. Magistraatide funktsioone täitvad asehaldurid ehk promagistraadid (prokonsulid ja propreetorid) omasid provintsi piires magistraadi võimu.
Vabariigiaegsed provintsid
muuda- Pikemalt artiklis Rooma vabariik
- Sitsiilia (Sicilia, 241 eKr). Keskus Siracusa
- Korsika ja Sardiinia (Rooma provints) (Corsica et Sardinia, 231 eKr). Keskus Cagliari
- Hispaania (Hispania Citerior ja Hispania Ulterior, 197 eKr)
- Illüüria (Rooma provints) (Illyricum, 167 eKr)
- Makedoonia-Ahhaia (Macedonia–Achaea, 146 eKr). Keskus Thessaloníki
- Aafrika (Africa, 146 ekr). Keskused Zama Regia, siis Kartaago
- Aasia (Asia, 129 eKr). Keskus Epeiros
- Taga-Gallia (Gallia Transalpina, hilisem Gallia Narbonensis, 120 eKr). Keskus Narbo Martius
- Ees-Gallia (Gallia Cisalpina, 81 eKr)
- Bitüünia ja Pontus (Rooma provints) (Bithynia, 74 eKr). Keskus Nikomeedia
- Kürenaika ja Kreeta (Rooma provints) (Cyrenaica et Creta, 74 eKr). Keskus Gortyn
- Kiliikia ja Küpros (Cilicia et Cyprus, 64 eKr). Keskus Tarsus
- Süüria (Rooma provints) (Syria, 64 eKr)
- Egiptus (Rooma provints) (Aegyptus, 30 eKr). Keskus Aleksandria
- Möösia (Moesia, 29 eKr)
Keisririigiaegsed provintsid
muuda- Pikemalt artiklis Rooma keisririik
- Ahhaia, eraldatuna Makedooniast (27 eKr). Keskus Korintos
- Hispania Tarraconensis (endine Hispania Citerior) (27 eKr). Keskus Tarraco
- Galaatia (Galazia) (25 eKr). Keskus Ancyra, Angora
- Gallia (22 eKr), jagati peale Gallia sõdasid: Gallia Aquitania lõunas, keskus Mediolanum Santonum; Gallia Lugdunensis keskel, keskus Lugdunum; Gallia Belgica põhjas, keskus Durocortorum.
- Reetia (15 eKr). Keskus Augusta Vindelicorum
- Alpes Maritimae (14 eKr). Keskused Cemenelum (Cimiez), siis Ebrodunum
- Hispania Ulterior jagati Hispania Baetica, keskus Córdoba ja Lusitaaniaks, keskus Emerita Augusta (u 13 eKr)
- Germania Magna (12 eKr), kaotati pärast 9. aastat Teutoburgi lahingu järel
- Juudamaa (6. aastal). Keskus Caesarea Maritima
- Kapadookia (17. aasta). Keskus Caesarea
- Illyricum (Illüüria) jagati Illyricum Superior (Dalmaatsia, keskus Salona) ja Illyricum Inferior (Pannoonia) (u 20–50)
- Mauretania Tingitana, keskus Caesarea ja Mauretania Caesariensis, keskus Tingis (40)
- Noricum (u 40). Keskus Claudium Virunum
- Britannia (Britannia, Britanniae) (43). Keskused Camulodunum ja Londinium
- Lüükia ja Pamfüülia (43). Keskus Attalia
- Traakia (Thracia) (46). Keskused Heraclea Perinthus ja Philippopolis
- Alpes Poeninae (u 47). Keskus Darantasia/Octodurum
- Alpes Cottiae (63). Keskus Segusio
- Epirus (67)
- Armeenia kuningriigi liitmine Süüriaga (72)
- Germania Superior, keskus Mogontiacum ja Germania Inferior, keskus Colonia Claudia Ara Agrippinensium (u 84)
- Möösia jagati Moesia Superior ja Moesia Inferioriks (85)
- Arabia Petraea (105). Keskused Petra ja Bostra
- Daakia (Dacia) (107), jagati ajavahemikul 118–158, Dacia Superioriks ja Dacia Inferioriks
- Pannoonia, jagatud Pannonia Superioriks, keskus Carnuntum ja Pannonia Inferioriks, keskus Aquincum ja Sirmium (107)
- Armeenia, keskus Artaxata, Assüüria ja Mesopotaamia, keskused Amida / Dara / Nisibis (u 115)–118
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |