Silverius

Silverius oli paavst 536–537. Ta oli 58. paavst.

Silverius
Valitsemisaja algus	8. juuni 536
Valitsemisaja lõpp	11. märts või 11. november 537
Eelkäija	Agapetus I
Järeltulija	Vigilius
Sünnikoht	Frosinone
Surmakuupäev	537
Surmakoht	Palmarola

Silverius oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Frosinonest. Ta oli paavst Hormisdase poeg (ex patre Hormisda, episcopo Romano).

Ta oli Agapetus I ajal alamdiakon.

Paavstiks saamine

Silverius valiti paavstiks 8. juunil 536. "Liber Pontificalise" järgi mõjutas tema valimist idagootide kuningas Theodahad, kes olevat valijatele andnud altkäemaksu.

Rooma vaimulikkond suhtus Silveriusesse esialgu taunivalt, kuid teda tunnustati paavstina, et säilitada kiriku ühtsus.

Poliitilised suhted

Bütsantsi keisrinna Theodora leppis paavsti esindaja (apocrisiarius) Vigiliusega kokku, et toetab Vigiliuse paavstiks saamist, kui too omakorda tunnustab Konstantinoopoli eelmist patriarhi Anthimost ja teisi monofüsiite.

Vigilius sõitis Rooma, kus ta leidis Silveriuse ametissevalituna eest. Vigilius siirdus Napolisse ja esitas väepealik Belisariusele keiserlikud kirjad, mille alusel tunnustati teda ametlikult paavsti ametis. Theodora püüdis samal ajal veenda Silveriust toetama monofüsiitlikke vaimulikke, kuid tulutult.

10. detsembril 536 okupeeris Bütsantsi väepealik Belisarius Rooma ja võeti paavsti poolt sõbralikult vastu. Paavst kutsuti peatselt Belisariuse peakorterisse, kus teda süüdistati võltsitud tõendite alusel koostöös idagootidega, kellele paavst olevat pidanud Rooma piiramise ajal avama linna väravad.

Belisarius arreteeris "Liber Pontificalise" järgi keisrinna Theodora korraldusel ja oma abikaasa Antonina mõjutusel paavsti, alamdiakon Johannes võttis paavstilt palliumi ja andis talle mungarüü. 11. märtsil 537 teatas Belisarius Silveriuse tagandamisest ja 29. märtsil seati uueks paavstiks Vigilius.

Eksiil ja tagasiastumine

Silverius saadeti aastal 537 eksiili Patarasse Lüükias. Patara piiskop leidis peatselt, et paavst on süüst puhas ja siirdus Konstantinoopolisse, et protesteerida paavsti kohtlemise vastu, kuna maailmas on palju kuningaid, kuid vaid üks paavst.

Bütsantsi keiser Justinianus I käskis Silveriuse saata tagasi Rooma ja pidada tema üle kohut. Keisri korraldusel pidi paavst viidama üle teise piiskopkonda, kui ta leitakse olevat süüdi; kui aga paavst on süütu, tuli taastada tema amet.

Silveriuse tagandamise seaduspärasust püüdis takistada Vigilius, kes soovis Belisariuselt, et Silverius antakse talle üle.

Kui Silverius jõudis Rooma, võtsid Vigiliuse sõdurid ta kinni ja saatsid ta Gaeta lahes asuva Ponza saarestiku Palmarola saarele asumisele.

11. novembril 537 teatas Silverius ametlikult oma tagasiastumisest. Ta oli Pontianuse järel teine paavst, kes loobus ametist.

Ordinatsioonid

Silverius ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 19 piiskoppi ja 14 preestrit. Tema ajast on teada kardinalpreester Jovianus.

Surm

Silverius suri aastal 537 Palmarola saarel nälga. Tema täpne surmakuupäev on teadmata. "Liber Pontificalise" järgi maeti ta saarel 20. juunil, kuid kirikuajaloolase J. N. D. Kelly järgi suri ta 2. detsembril 537.

Silveriust austatakse katoliku kirikus pühakuna ja märtrina. Tema mälestuspäev on 20. juuni.

Ta on Ponza patroon.

Kirjandus

• Ottorino Bertolini: La fine del pontificato di papa Silverio in uno studio recente. "Archivio della Società Romana di Storia Patria" 47, 1924: 325–343.
• Paul Hildebrand: Die Absetzung des Papstes Silverius. "Historisches Jahrbuch" 42, 1922: 213–242.
• J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
• Liber Pontificalis.

Välislingid

• Artikkel Silveriusest. (inglise keeles)
• Konsistoorium.
• Silveriuse elulugu.
• Silveriuse kirjad.

Eelnev Agapetus I

Rooma paavst 536–537

Järgnev Vigilius