Sope

Sope (ka Soppe) oli küla Lüganuse kihelkonnas Tallinna–Narva maantee ja mere vahel, Purtsest ida pool.

Aastal 1977 liideti see Jäbara (Jabara) külaga.

Sopest on leitud esiaegne Sope maa-alune kalmistu.

Pärimused

Sope Hiiemäel olevat pärimuste järgi vanasti kasvanud ringikujuliselt 13 puud. Seda kohta olevat nimetatud vanemate paigaks, sest nõupidamiste ajal istunud iga puu all üks vanem. Rahvavanemad olevat seal elanud. "Kui nad tahtnud, et rahvas kokku tuleks, teinud nad öösel suured tuled üles. Siis tuli rahvas palvele ja pärast seda peeti nõu."

Hiiemäel olevat kasvanud ka ohvripärn. Seal olevat olnud terviseallikas, millel olevat käidud ka truudust vandumas. Otto Liiv täheldas 1924, et Hiiemäge laastatakse, raiutakse sealt puid maha.

Hiiemäe lähedal on ka Annemäe küngas, mis olevat saanud nime Anne-nimelise nõia järgi, kes olevat Sope metsast kõik ussid minema peletanud.

Sope ja Jabara kaluritel on olnud tavaks leida kalaparvesid, ranna äärest vaadeldes. Vaatlejat nimetati kallaspapiks. Ta andis kätega märku, mis suunas noota liigutada ja kus see merre lasta. Üks kuulsamaid kallaspappe olevat olnud Mihkel Sope Sope küla Sope talust. Ta olevat olnud muudest kohustustest mõisa ees vabastatud.

Vaata ka

• Sope oja
• Sope raba
• Sope rand