Straupe kihelkond
Straupe kihelkond (harvem ka Raupa kihelkond, saksa keeles Kirchspiel Roop, läti keeles Straupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Ajalugu
muudaLäti Henriku järgi rajas Daniel liivlaste aladele saabudes kiriku Ropa nimelisse paika, mis aga viis aastat hiljem maha põletati.Kihelkonna alguseks on pigem siiski kiriku rajamine Lielstraupe lossi juurde aastal 1263.[1] Patronaadiõigus kuulus Lielstraupe mõisa omanikule, teised kihelkonna rüütlimõisate omanikud olid kaaspatroonid.
Kihelkonda kuulus ka Augstroze kirik, mis rajati Augstroze vasallilinnuse juurde.
Straupe kihelkonna mõisad
muuda- Auciemsi (Autzem) rüütlimõis
- Augstroze (Schloß Hochrosen) rüütlimõis
- Daibe (Daiben) rüütlimõis
- Dauguļi (Daugeln) rüütlimõis
- Kūdumsi (Kudum, varem Kudezel) rüütlimõis, hiljem Ungurmuiža kõrvalmõis
- Lielstraupe (Schloß Groß-Roop) rüütlimõis, fideikomiss
- Mazstraupe, harvem ka Väike-Raupa (Schloß Klein-Roop) rüütlimõis
- Raiskumsi (Raiskum) rüütlimõis, fideikomiss
- Rozbeķi (Schloß Rosenbeck) rüütlimõis
- Stalbe (Stolben) rüütlimõis
- Straupe (Pastorat Roop) kirikumõis
- Ungurmuiža, ka Unguri mõis (Orellen) rüütlimõis
-
Lielstraupe postijaam (1804). Johann Christoph Brotze kogust
-
Rozbeķi mõis (1794)
-
Stalbe mõis (1794)
-
Stalbe mõis (1794)
-
Straupe kirikumõis (1794)
Viited
muuda- ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 518.
Kirjandus
muuda- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826. Lk 250-252 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 368-369 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 93-100 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 93-96 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.