Suhkrupeet
Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.
Suhkrupeet on parasvöötme kliimas kasvatatav juurvili, millest valmistatakse lauasuhkrut ehk sahharoosi. Maailma suhkrutoodangu osakaalust moodustab suhkrupeedist toodetav umbes 30%[1]. Ülejäänud ehk 70% lauasuhkrust toodetakse lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes kultiveeritavast suhkruroost[2].
Viimase kahesaja aasta jooksul toimunud aretustöö tulemusena on suhkrupeedi sahharoosisisaldus tõusnud 8% pealt 18%-ni.[1]
Suurimad tootjad
muuda2012. aastal toodeti maailmas kokku 269,8 miljonit tonni suhkrupeeti ning suhkrupeedi põldude kogupindala oli samal ajal 4,9 miljonit hektarit.[3]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Venemaa |
45 057 000 | 16,7 |
 Prantsusmaa |
33 688 393 | 12,5 |
 USA |
31 954 713 | 11,8 |
 Saksamaa |
27 891 000 | 10,3 |
 Ukraina |
18 438 900 | 6,8 |
 Türgi |
15 000 000 | 5,6 |
 Poola |
12 349 546 | 4,6 |
 Hiina |
11 469 050 | 4,3 |
 Egiptus |
9 126 058 | 3,4 |
 Suurbritannia |
7 291 000 | 2,7 |
| Maailm kokku | 269 825 230 | 100 |
Kasv
muudaSuhkrupeet on nõudlik mullaviljakuse suhtes.[4] Sahharoos moodustub suhkrupeedi lehtedes fotosünteesi käigus, mida saab iseloomustada keemilise valemiga:[2]
12CO2 + 11H2O = C12H22O11 + 12O2
Kasvuperioodi teisel poolel toimub suhkru ladestumine lehtedest juurikasse, mistõttu vajab taim palju päikesevalgust.[4]
Suhkrupeedi juurikas kasvab jämedamaks mitmete kambiumkihtidena (nagu ka punapeet). Juurika alumine osa läheb üle peajuureks, mis võib ulatuda pinnases kuni 2 m sügavuseni. Kasvuaeg ise on üsna pikk, ulatudes 160–170 ööpäevani. Juurikas on koristamiseks valmis, kui vanemad lehed on elutegevuse lõpetanud ja ülejäänud leherosett muutub heledamaks. Valminud juurikas on keskmiselt 20–35 cm pikkune.[4]
Koristamine ja töötlemine
muuda
Suhkrupeedi koristamine põldudelt toimub kombainide abil. Koristamise ajal eemaldatakse juurikalt lehed ja peajuure tipp, mis ei sisalda märkimisväärsel hulgal sahharoosi.[4]
Suhkruvabrikus peedid pestakse ja peenestatakse. Seejärel leotatakse sahharoos peenestatud massist välja. Ülejääv peedimass pressitakse kokku ning seda kasutatakse loomasööda valmistamiseks (nii silo kui ka kuivmassina). Kristalliseerunud toorsuhkru saamiseks aurutatakse sahharoosirikast peedimahla. Lauasuhkur saadakse omakorda toorsuhkru töötlemisel. 100 kilogrammist suhkrupeedist saab töötlemise käigus 12–15 kg lauasuhkrut, 3,5 kg melassi ja 45 kg peedimassi. Tootmisel ülejääv tumedavärviline siirupitaoline melass sisaldab sahharoosi ligi 50% ning seda kasutatakse loomasöödana või toorainena pärmi, piirituse, äädika jm tootmisel.[4]
Suhkrupeedi lehed on mahlased ning sobivad hästi loomasöödaks – nii värskelt kui ka silona. Samuti kasvatatakse loomasöödaks suhkrupeedi juurikat.[4]
Süstemaatika
muudaSünonüümid
muuda- Beta vulgaris subsp. vulgaris Altissima rühm
- Beta vulgaris var. altissima DC.
- Beta altissima Steud.
- Beta saccharifera
- Beta vulgaris var. saccharifera Alef.
- Beta vulgaris conv. saccharifera Alef.[5].
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "The genome of the recently domesticated crop plant sugar beet (Beta vulgaris)". www.nature.co (Inglise keeles). Vaadatud 26.01.2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 "How Sugar is Made - an Introduction". www.sucrose.com (Inglise keeles). Vaadatud 26.01.2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 26.01.2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989. Lk 211–212.
- ↑ Eestikeelsete taimenimede andmebaas[alaline kõdulink], veebiversioon (vaadatud 26.01.2015)
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Suhkrupeet |