Suur-Kreeka

Suur-Kreeka (ladina keeles Magna Græcia, vanakreeka keeles Μεγάλη Ἑλλάς, Megálē Hellás) oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres. See hõlmas eelkõige ahhaia kolooniaid Tarast, Krotonit ja Sybarist, samuti põhja pool asunud Kymet ja Neapolis. Kolonistid, kes saabusid alates 8. sajandist eKr, tõid kaasa oma kultuuri, mis jättis Itaaliale, eriti vanarooma kultuurile, püsiva jälje.

Ajalugu

Antiikaeg

Hera tempel Metapontos (Matera provints

Kaheksandal ja seitsmendal sajandil eKr hakkasid kreeklased mitmesuguste põhjuste, sealhulgas demograafilise kriisi (nälg, ülerahvastatus jne), uute turgude ja sadamate vajaduse ning kodumaalt väljasaatmise tõttu asustama Lõuna-Itaaliat. Sel perioodil rajati kreeka kolooniaid ka väga kaugetesse kohtadesse, nagu Musta mere idakallas, Ida-Liibüa ja Massalia (Marseille). Nad asustasid Sitsiiliat ja Apenniini poolsaare lõunaosa. Roomlased kutsusid Sitsiiliat ja Itaalia saapa kanda Magna Graecia (ladina keeles “Suur Kreeka”), kuna see oli nii tihedalt kreeklastega asustatud. Antiikgeograafid eristasid, kas mõiste sisaldab Sitsiiliat või ainult Apuuliat ja Calabriat — Strabon oli kõige tuntum laiema definitsiooni eestkõneleja.

Selle kolonisatsiooniga eksporditi Itaaliasse kreeka kultuur koos vanakreeka keele murretega, oma usuliste toimingutega ja oma sõltumatu polise traditsiooniga. Algne hellenistlik tsivilisatsioon arenes varsti edasi, suheldes põliste itali tsivilisatsioonidega. Kõige tähtsam kultuuriline siire oli kreeka tähestiku Chalkise/Kyme erim, mille võtsid omaks etruskid; vana itali tähestik arenes hiljem ladina tähestikuks, millest sai kõige laiemalt kasutatud tähestik maailmas.

Paljud uutest hellenistlikest linnadest said väga rikkaks ja võimsaks, näiteks Neapolis (Νεάπολις, Napoli, "Uus linn"), Sürakuusa, Akragas ja Sybaris (Σύβαρις). Teised Magna Graecia linnad olid Tarās (Τάρας), Lokroi Epizephyrioi (Λοκροί Ἐπιζεφύριοι), Rhegion (Ῥήγιον), Kroton (Κρότων), Thurioi (Θούριοι), Elea (Ἐλέα), Nola (Νῶλα), Ankon (Ἀγκών), Syessa (Σύεσσα), Barion (Βάριον) ja teised.

Pärast Pyrrhose sõda 3. sajandil eKr läks Magna Graecia Rooma riigi võimu alla.

Keskaeg

Varakeskajal, pärast katastroofilist Gooti sõda, tuli Kreekast ja Väike-Aasiast Lõuna-Itaaliasse uus laine Bütsantsi kristlikke kreeklasi, kuigi Lõuna-Itaalia jäi Ida-Rooma riigiga nõrgalt seotuks. Ikonoklastist keiser Leo III eraldas Lõuna-Itaalias maad, mis lubati paavstile, ja idakeiser valitses piirkonda nõrgalt kuni langobardide sinna saabumiseni, Itaalia katepanikioni kujul, mille lõpetasid normannid.

Märkimisväärne näide selle mõjust on griko keelt rääkiv vähemus, kes elab siiani Itaalia Calabria ja Apuulia piirkondades. Griko on nimi keelele, mis sisaldab vanakreeka dooria murde, bütsantsi kreeka keele ja itaalia keele elemente, ja mida räägib vähe rahvast mõnes Reggio Calabria provintsi ja Salento külas. Siin on rikas suuline traditsioon ja griko folkloor. Kuigi kord arvukas, on nüüd rahvast umbes 30 000, kellest enamik on sulandunud ümbritsevasse itaalia rahvusesse. Mõned usuvad, et griko keele juured viivad lõpuks Magna Graecia kolooniateni.

Tänapäeva Itaalia

Kuigi enamus Lõuna-Itaalia kreeklasi italiseeriti täielikult keskajal, on kreeka kultuuri ja keele saared säilinud tänapäevani. See on nii seepärast, et "liiklus" Lõuna-Itaalia ja Kreeka vahel pole kunagi täielikult katkenud.

Niiviisi tulid kreeklased piirkonda taas näiteks 16. ja 17. sajandil. See juhtus vastusena Peloponnesose vallutamisele Osmani türklaste poolt. Eriti pärast Koroni langemist (1534) otsis, ja sai, suur hulk kreeklasi ja albaanlasi varjupaika Calabria, Salento ja Sitsiilia aladel. Koroni kreeklased kuulusid aadelkonda ja tõid kaasa märkimisväärse vallasvara. Neile anti eriõigused ja maksuvabastused. Teine osa Itaaliasse saabunud kreeklasi tuli Peloponnesose Mani piirkonnast. Nad olid tuntud oma uhkete sõjaväeliste traditsioonide ja veriste kättemaksude poolest (teine osa nendest kreeklastest liikus Korsikale; vrd. Korsika veritasud). Need migratsioonid tugevdasid väherahvastatud Itaalia lõunaosa kultuuriliselt elava ja sõjaliselt võimeka elemendiga.

Vaata ka

Välislingid

Kaart
Itaalia taasavastab kreeka pärandit (inglise keeles)
Pilk merele Salento poolsaar, Kreeka ja Magna Graecia (itaalia, kreeka ja inglise keeles)
Oriamu pisulina, traditsiooniline griko laul, Ghetonia
Kalinifta, traditsiooniline griko laul, kohalikud taidlejad