Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool
	Tallinna Ülikooli linnaku ASTRA maja
Tüüp	avalik-õiguslik ülikool
Rektor	Tõnu Viik
Akadeemilisi töötajaid	475 (2023)
Tugitöötajaid	371 (2023)
Üliõpilasi	6843 (2023)
Bakalaureuseõppes	3927 (2023)
Magistriõppes	2629 (2023)
Doktoriõppes	287 (2023)
Asukoht	Tallinn
Ülikoolilinnak	Narva maantee 25, 27 ja 29, Uus-Sadama 5
Ühendused	EUA, UNICA, EUA-CDE, BUP, Magna Charta Universitatum, ATEE, ENAI, ENIHEI ja FilmEU
Veebileht	www.tlu.ee

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool. See on üliõpilaste arvult kolmas ülikool Eestis. Rahvusvahelises võrdluses on Tallinna Ülikool 5% maailma parimate ülikoolide seas. ^[3]

2019. aastast on ülikoolil kuus instituuti ja Haapsalu kolledž.

Tallinna Ülikoolis on 116 õppekava (43 bakalaureuse-, 59 magistri- ja 14 doktoriõppekava, sh 20 ingliskeelset õppekava).

Ülikooli tunnuslause on "Tallinna Ülikool – targa eluviisi eestvedaja". Teadusülikoolina on TLÜ peamised teadus- ja arendusvaldkonnad haridusuuendus, terve ja jätkusuutlik eluviis, kultuurilised kompetentsid, ühiskond ja avatud valitsemine ning digi- ja meediakultuur.

Tallinna Ülikooli rektor on alates 17. maist 2021 Tõnu Viik.

Ülikool arvudes

Üliõpilasi (2023. aasta lõpu seisuga): 6843
- Neist bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes 3927,
- magistriõppes 2629,
- doktoriõppes 287.^[4]
Tasemeõppes täiendusõppena ja täienduskoolitustel õppijaid (2021. a): 14 328 ^[5]
Välisüliõpilasi: 10%
Töötajaid: 846, neist akadeemilisi töötajaid 475
Välisõppejõudude ja teadustöötajate osakaal akadeemilises personalis: 13%
Õppekavasid: 116
Akadeemilisi üksusi: 7

Teadustegevus

Struktuur

1. septembrist 2015 jõustunud struktuurireformiga kuulub Tallinna Ülikooli kuus suuremat instituuti ja üks regionaalne kolledž.^[6]

Instituudid:
Kolledž:
- Haapsalu kolledž

Lisaks kuuluvad ülikooli struktuuri:

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Tallinna Ülikooli Kirjastus
Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
Tallinna Ülikooli muuseum
Juri Lotmani semiootikavaramu
Üliõpilaskond^[7]

Instituutides tegutsevad ka teadus- ja arenduskeskused. Viimaste hulka kuuluvad maastiku ja kultuuri; ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo; ökoloogia; rahvusvaheliste sotsiaaluuringute; Eesti demograafia; haridustehnoloogia; haridusinnovatsiooni ning BFMi tehnika-ja tootmiskeskused. Haapsalu kolledži juures tegutseb Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus.

Ülikooli juures töötab ka viis interdistsiplinaarsest tippkeskust: haridusuuenduse, käitumis- ja neuroteaduste, eluteeuuringute, kultuuridevaheliste uuringute ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus.

Lisaks tegutseb ülikoolis Tallinna Ülikooli Ametiühing ning kehtib kollektiivleping. ^[8]

Rahvusvaheline tegevus

Ligi 400 partnerülikoolist koosnev võrgustik võimaldab rahvusvahelist koostööd teha nii üliõpilastel kui ka õppejõududel.

TLÜ on üheksa rahvusvahelise koostöövõrgustiku liige: UNICA, EUA, EUA-CDE, BUP, Magna Charta Universitatum, ATEE, ENAI, ENIHEI ja FilmEU. ^[9]

Ülikoolilt ühiskonnale suunatud tegevusi edendab ning partnerlussuhteid arendab Tallinna Ülikooli Arendus- ja koostöökeskus EXU. ^[10]

Kultuur ja sport

Tallinna Ülikoolil on oma sümfooniaorkester, meeskoor, naiskoor, BFMi segakoor, tantsuansambel Soveldaja ja vokaalansambel Vox Nova.

Spordis esindavad ülikooli mitu korda Eesti meistriks tulnud korvpallinaiskond, võrkpallinaiskond ja võrkpallimeeskond. Ülikool toetab ka meistriliiga korvpallimeeskonda TLÜ/Kalev.

Vaata ka: FCF Tallinna Ülikool

Ajalugu

Tallinna Ülikool asutati 2005. aastal, aga selle juured ulatuvad aastasse 1919, mil pandi alus Tallinna Pedagoogikaülikooli eelkäijale, Tallinna Õpetajate Seminarile.

Seminarist moodustati 1928. aastal Vene tänav 31 hoones tegutsenud Tallinna Pedagoogium, mis koolireformi käigus nimetati 1937. aastal Tallinna Õpetajate Seminariks. Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone Narva maantee 25 ehitati 1938. aastal Riiklikuks Inglise Kolledžiks ning see on muinsuskaitse all. Maja on hästi säilinud 1930. aastate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva). 1947. aastal alustas ümberkorralduste tulemusena Tallinna Õpetajate Instituut, mis 1952. aastal nimetati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks. 1955. aastal anti õppeasutusele Eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde nimi.

Taasiseseisvumisaja muutustes kujunes õppeasutusest 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikool.

Tallinna Ülikooli ajaloos on tähtis koht ka Eesti Teaduste Akadeemia ökoloogia instituudil, Eesti Teaduste Akadeemia rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudil, Eesti Kõrgkoolidevahelisel Demouuringute Keskusel, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumil, Eesti Akadeemilisel Raamatukogul, Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudil, Eesti Humanitaarinstituudil, Audentese ülikooli meediateaduskonnal, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudil, Akadeemia Nordil ning Tallinna Pedagoogilisel Seminaril.

Rektorid

Tallinna Õpetajate Seminar

1919 Villem Nano
1919–1925 Hans Roos

Tallinna Pedagoogium

1925–1937 August Kuks

Tallinna Õpetajate Seminar

1937–1939 Elmar Etverk
1939–1943 Meinhard Meiusi
1943–1944 Elmar Etverk
1944–1947 Ants Selmet

Tallinna Õpetajate Instituut

1947–1951 Kristjan Kure

Tallinna Pedagoogiline Instituut

1951–1960 Karl Prinkman
1960–1968 Arnold Koop
1968–1973 Johannes Jakobson
1973–1979 Kalev Koger
1979–1992 Rein Virkus

Tallinna Pedagoogikaülikool

1992–1995 Talis Bachmann
1996–2001 Mait Arvisto
2001–2005 Mati Heidmets

Tallinna Ülikool

2005–2006 Mati Heidmets
2006–2011 Rein Raud
2011–2020 Tiit Land
2020–2021 Priit Reiska (kohusetäitja)^[11]
2021– Tõnu Viik

Linnak

Tallinna Ülikooli linnak asub Tallinnas Narva maanteel. Kampus koosneb kuuest omavahel ühendatud hoonest, majadel on ladinakeelsed nimed: Terra, Astra, Mare, Nova, Silva ja Vita. Nende keskele jääb kampuse õueala.

TLÜ ühiselamud asuvad Räägu, Västriku ja Karu tänavas.