Vaalad

See artikkel räägib teatud loomadest; heinavaalude kohta vaata artiklit Vaal (põllumajandus); Eesti kunstigalerii kohta vaata artiklit Vaal Galerii; tähtkuju kohta vaata artiklit Vaal (tähtkuju)

---

"Valaskala" suunab siia. Kalevipoja tegelase kohta vaata artiklit Valaskala (mütoloogia).

Vaalad (vananenud kirjanduses valaskalad) on vaalaliste (Cetacea) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka.

Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi.

Päritolu ja taksonoomia

Kõik vaalalised, kaasa arvatud vaalad, delfiinid ja pringlid, põlvnevad maismaal elanud sõralistest (Artiodactyla). Näiteks on praeguses süstemaatikas kasutusel klaad (käsitletud ka ülemseltsina) Cetartiodactyla, mis teiste seas hõlmab jõehobulasi (Hippopotamidae) ja vaalalisi, näitamaks nende fülogeneetilist suhtelist lähedust. Kuna jõehobud on vaalade lähimad sugulased, siis arvatakse nende eraldumist umbes 54 miljonit aastat tagasi; vaalad arvatakse olevat vette jõudnud umbes 50 miljonit aastat tagasi.

Sõltuvalt hammaste olemasolust eristatakse kahte vaalaliste alamseltsi: hammasvaalalised (Odontoceti) ja kiusvaalalised (Mysticeti).

Vaata ka

• Vaalapüük
• 52 Hz vaal