Valgevene NSV

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus. Kuulutati välja 1. jaanuaril 1919 Smolenskis. Nõukogude Liidu asutajariik (30. detsembril 1922).

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
valgevene Беларуская Савецкая Сацыялістычная Рэспубліка Biełaruskaja Savieckaja Sacyjalistyčnaja Respublika
vene Белорусская Советская Социалистическая Республика (Belorusskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)
Valgevene NSV lipp Valgevene NSV vapp
Pindala: 207 600 km²
Elanikke: 10 151 800 (1989)
Rahvastikutihedus: 48,9 in/km²
Keskus: Smolensk (1.–5. jaanuar 1919) Minsk (5. jaan. 1919 – 26. dets. 1991)

Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist (liidulepingu tühistamist) 1991. aasta detsembris on Valgevene taas iseseisev vabariik (Valgevene Vabariik).

Valgevene NSV oli ÜRO asutajaliige.

Riik

Riigijuhtimine

Valgevene NSV formaalseks juhtorganiks oli aastatel 1920–1946 oli Valgevene NSV Rahvakomissaride Nõukogu, mille juhtideks olid:

• 1920–1924, Aleksandr Grigorjevitš Tšervjakov (valgevene Аляксандр Рыгоравіч Чарвякоў);
• 1924–1927, Jossif Aleksandrovitš Adamovitš (Ио́сиф Алекса́ндрович Адамо́вич);
• 1927–1930, Nikolai Matvejevitš Goloded (valgevene Мікалай Мацвеевіч Галадзед);
• 1937, Danila Ivanovitš Volkovitš (Данила Иванович Волкович)
• 1937–1938, Afanassi Fjodorovitš Kovaljov (Афанасий Фёдорович Ковалёв);
• 1938–1940, Kuzma Venediktovitš Kisseljov (valgevene Кузьма Венедыктавіч Кісялёў)
• 1940–1944, Ivan Semjonovitš Bõlinski (Иван Семёнович Былинский);
• 1944–1946, Panteleimon Ponomarenko (valgevene Панцеляймон Кандратавіч Панамарэнка)

Reaalset võimu teostas Valgevene NSV-s Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei piirkondliku Valgevene Kommunistliku Partei juhtkond ja Keskkomitee esimesed sekretärid:

• 1918–1919, Aleksander Mjasnikjan
• 1919, Vincas Mickevičius-Kapsukas
• 1920–1923, Vilhelms Vilis Knoriņš
• 1923–1924, Aleksandr Osatkin-Vladimirski
• 1924–1925, Aleksandr Krinitski
• 1925–1927, Nikolay Goloded
• 1927–1928, Vilhelms Vilis Knoriņš
• 1928–1930, Jan Gamarnik
• 1930–1932, Konstantin Gey
• 1932–1937, Nikolai Gikalo
• 1937, Vassili Sharangovitš
• 1937, Jakov Jakovlev (kohusetäitja)
• 1937–1938, Aleksei Volkov
• 1938–1947, Panteleimon Ponomarenko evakueerituna juunist 1941–1944 NSV Liidu tagalas
• 1947–1950, Nikolai Gussarov
• 1950–1956, Nikolai Patolitšev
• 1956–1965, Kirill Mazurov
• 1965–1980, Pjotr Mašerov
• 1980–1983, Tihhon Kisseljov
• 1983–1987, Nikolai Sljunkov
• 1987–1990, Jefrem Sokolov
• 1990–1991, Anatoli Malofejev

Haldusjaotus

1918. aastal moodustatud esimene Valgevene NSV koosnes 4 algsest Valgevene kubermangust: Minski, Vitebski, Smolenski ja Mogiljovi kubermangust, millele liideti Grodno kubermang.

Pärast Venemaa kodusõda ja Valgevenes nõukogude võimu taaskehtestamist moodustatud Valgevene NSV jaotus kuni 1920. aastani Venemaa keisririigis väljakujunenud haldusjaotusele 6 maakonnaks, teised Valgevene läänepoolsed maakonnad liideti Nõukogude-Poola sõja tulemusel Poolaga.

1924. aastal moodustati uus Valgevene NSV haldusjaotus, mille alusel riik jaotus: ringkondadeks, rajoonideks ja külanõukogudeks. Valgevene NSV-s moodustati 10 ringkonda:

• Orša,
• Bobruiski,
• Barysaŭ (Borissov)i,
• Viciebsk (Vitebski),
• Kalinini, (ringkonnakeskus Klimovitši),
• Mogiljovi,
• Mozõri,
• Minski,
• Połack (Polotsk)i,
• Słucki ringkond, mis jagunesid 100 rajooniks.

1938. aasta 15. jaanuaril loodi uus, oblastipõhine haldusjaotus, mille alusel Valgevene NSV jaotati:

• Viciebsk (Vitebski oblast),
• Gomeli oblast,
• Mogiljovi oblast,
• Polesje oblast
• Minski oblast.

Vaata ka

• Leedu-Valgevene NSV
• Valgevene
• Valgevene valitsejad

Välislingid

 Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus